Göbekli Tepe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
20. rida:
 
==Päritolu==
Göbekli Tepe ümbruses elasid umbes 14 000 – 10 000 eKr [[kütid-korilased]].{{lisa viide}}
 
Arvatakse, et Göbekli Tepe on rajatud [[kütid-korilased|küttide-korilaste poolt]] [[mesoliitikum]]is või [[varaneoliitikum]]is. Kui tegu on pühamuga, on see maailma vanim teadaolev templikompleks <ref>"The World's First Temple", Archaeology Magazine, Nov/Dec 2008</ref>.
30. rida:
 
== Kompleks ==
Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt [[lubjakivi]]st valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3–6 meetri pikkuseid ja kaalult 10–20 -tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud vaid neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10–30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt üksteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe] <ref>http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1498811/Gobekli-Tepe</ref> . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi nelituhatneli tuhat aastat siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste taevaste aeglaselt muutuvate taevaste ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi.
 
== Üleminek neoliitikumi ==
39. rida:
Kokkuvõtteks saab öelda et [[Viljakas Poolkuu |Viljaka Poolkuu]] nime all tuntud piirkonna keskel asuv Göbekli Tepe võis olla lähtekohaks üleminekule nisu kultiveerimisele. Kuigi asuala kuulub formaalselt võttes oma hilisemal ajajärgul ka varaseimasse neoliitikumi ([[PPN A]]), pole sealt veel siiani leitud ühtegi jälge kodustatud taimedest ega loomadest. Elanikud olid kütid ja korilased, kes elasid vähemalt osa aastast külades. <ref>Upper Mesopotamia (SE Turkey, N Syria and N Iraq) 14C databases: 11th–6th millennia cal BC [http://www.canew.org/index.html]</ref> Ometigi on ilmne, et loomade ja teised kujutised on rahumeelse iseloomuga ning ei anna kuidagi märku organiseeritud vägivallast (jahist).
 
Samas võib Göbekli Tepe olla vastus ka küsimusele, miks inimene ei leiutanud põllumajandust juba varem. Toitumise kvaliteet polnud eelnevalt veel piisavalt kõrge ja alles siis, kui oli loodud "taimne religioossus", kui ühine usuline alus, võis oodata ka taimede ühist kasutuselevõttu. See "suur hüpe edasi" usus, kui millegi ühiselt tõsiseltvõtmises, toimuski arvatavasti 12 tuhat aastat tagasi Anatoolias.<ref>Tom Cox, Do these mysterious stones mark the site of the Garden of Eden ?</ref> [http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1157784/Do-mysterious-stones-mark-site-Garden-Eden]
 
== Viited ==