Teadustekst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P blokk > plokk (tekstiplokk)
205. rida:
[[Posterettekanne]] (inglise keeles ''poster'') on teadustekst, mille eesmärk on demonstreerida tehtud tööd läbikäidavates ruumides (näiteks koridoris). Juhul kui posterettekanne on üles seatud konverentsil, seisab ettekandja oma tööde kõrval ning võimaldab kohest diskussiooni möödakäijatega. Posterettekanne on mõeldud seisvatele (kõndivatele) huvilistega. Viimane seab konkreetsed tehnilised ja vormilised nõuded (erinedes seega suuresti ettekannetest, mis on mõeldud istuvale publikule). Olulisel kohal on saada publiku esmane tähelepanu kuna avatud ruumis (näiteks koridoris) on segajaid palju. Esmase tähelepanu saavutamiseks pööratakse suurt rõhku töö pealkirja esile toomisele, toetades seda erinevate selgete piltide või joonistega. Teiseks, selgelt tuleb välja tuua töö eesmärk ning tulemused (järeldused). Sageli antakse tõsisematele huvilistele võimalus lugeda töö kohta põhjalikumalt. Seega tuleb erinevad tekstilised osad (töö struktuur) välja tuua selgelt ning varustada suurte pealkirjadega.
Posterettekanne – ehk stendiettekanne on konverentsiettekande üks vorm, mille abil presenteeritakse oma tööd. Posterettekande vorm peab tõmbama tähelepanu ning samas andma kohese orientatsiooni, millest on jutt. Lugeja esmane kokkupuude tekstiga on visuaalne. Seepärast on oluline teksti välispilt: tekst peab olema väga hästi liigendatud lõikudeks, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailidena. Oluline on ka pealkirjade ja alapealkirjade kujundus. Posterettekanne võimaldab kindlasti arendada diskussiooni. Posterettekande alguses defineeritakse probleem ja töö motivatsioon ning seejärel eesmärgid, järeldused, lõppsõna.
Poster on suureformaadiline paber, sageli piltidega, mõeldud mingi teema avamiseks. Poster on spetsiaalne ettekande vorm, mis ei tähenda lihtsalt ajakirja lehekülgede kleepimist seinale. Enamasti seisavad ettekandjad posteri kõrval ja saavad soovijatega üks-ühele suhelda. Muudel juhtudel on posterid seinale pandud ning soovijad saavad nendega seal tutvuda. Osa huvilisi loeb läbi üksnes töö motiivi, põhjendused ja uurimuse tulemused. Teised, kes antud teema vastu rohkem huvi tunnevad, soovivad kogu posteri algusest lõpuni läbi lugeda. Posterit kavandades peab mõtlema mõlemale võimalusele. Poster peaks koosnema üksikutest suurematest blokkidestklokkidest, kuid kasutatavad laused ei tohi väga pikad olla.
Poster on esitlemise vahend. Kui poster on korrektselt koostatud, ei ole see pelgalt tahvlile kinnitatud ajakirjaleheküljed. Rõhutatakse visuaalset külge. Teadusliku posteri eesmärk on esitleda tööd auditooriumile, kes liigub ringi teel konverentsisaali. Posterid võidakse välja panna näitusena. Konverentsil seisab esitleja sageli oma posteri juures, mis võimaldab möödujatel alustada diskussiooni. Koridoriseintel ülespandud posterite juures koostajad ei seisa. Postereis esitletakse mitte istuvale, vaid seisvale auditooriumile, sageli on teisi möödujaid ja taustamüra. Sellises situatsioonis ei suudeta keskenduda pikemaks ajaks ja väikeses kirjas tekstide lugemisele.
Milline on efektiivne poster? Efektiivne poster köidab möödujate tähelepanu, väljendab juba esmapilgul seda, milles töö seisneb. Sageli äratab tähelepanu köitevpealkiriköitev pealkiri ja atraktiivsed kujundid. Paljud loevad esmalt töö probleemi, eesmärke ja tulemusi. Need, kel sügavam huvi probleemi sisu osas, püüavad lugeda posterit algusest lõpuni. Selliselt erinev lähenemine esitab nõude, et posteri kindlad osad oleksid kergesti leitavad. Kui lugeja tahab näha järeldusi, peab ta need vaevata leidma. Iga üksik sektsioon posteril peab olema kergesti ja kiiresti loetav. See ei tohi sisaldada mahukaid tekstiblokketekstiplokke. Samuti ei või see sisaldada pikki lauseid (http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm).
Poster – teadustöö kokkuvõte, mis peab atraktiivsel viisil esitlema teadustöö peamisi ideid, tulemusi ja tähtsust. Teaduslik poster pea välja nägema professionaalne. Informatsiooni olgu pigem vähem, aga see peab olema selgelt ja löövalt esile toodud. Enamus lugejaid veedavad posteri ees vaid mõne minuti ning nad peavad selle aja jooksul saama kätte olulisema informatsiooni teadustöö kohta. Sageli antakse ette posteri mõõdud (näiteks 102 x 76 cm), kas vertikaalne või horisontaalne asend. Tiitlis ja autori esiletoomisel ei soovitata kasutada üle 10 sõna. Pealkiri olgu suurte ja selgete tähtedega. Tekstilises osas peaks olema minimaalselt sõnu ja maksimaalselt visuaalseid elemente (illustratsioonid, tabelid, graafikud, jne). Tekstiline osa peab olema struktureeritud, soovitav ca 50 sõnaga üldine tutvustus, seejärel meetodite loetelu, tulemused tuua välja võimalikult visuaalsete elementidega. Hoolikalt tuleb läbi mõelda värvide, taustavärvi valik.
Posterettekanne – spetsiifilist laadi teadustöö esitlus. See ei ole üks-ühene ei teadusartikliga ega visuaalselt köitva reklaampostriga. Teaduslik posterettekanne paikneb kuskil nende kahe vahepeal. Posterettekande eesmärgiks on anda informatsioon edasi “möödakõndivale” auditooriumile näiteks konverentsi fuajees selleks otstarbeks seatud stendidel. Ettekande esitleja seisab üldjuhul teatud kindlal ajal oma posterettekande kõrval, et oleks võimalik saada täpsustusi või diskussiooni arendada. Posterettekande köitvuse, loetavuse ja mõistmise seisukohalt peab see olema visuaalselt tähelepanu tõmbav ja kiirelt loetav, kiri olema küllalt suurus ja nähtav (kirjatüüp pigem Arial kui Times New Roman), eri osad selgelt välja toodud (lühikesed lõigud, selged alaosade pealkirjad) ning sobivalt illustreeritud.