Valter Ojakäär: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
43. rida:
[[1964]]–[[1967]] ja [[1975]]–[[1980]] [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud.
 
[[1982]]–[[1992]] juhatas bigbändi "Kalev".
 
==Looming==
59. rida:
:Süit [[altsaksofon]]ile ja [[kammerorkester|kammerorkestrile]]
:''Duettino per due quartetti''
*[[1973]] romansitsükkel "Klaasmaastikud" (A.Ain Kaalepi tekst)
*[[1977]] muusikal "Suveöö ilmsi"
*[[1980]] muusikal "Winnetou"
66. rida:
*[[1988]] akordionipala "Liblika lend"
 
Ojakäär on kirjutanud ka mitmeidrohkesti levilaule, millest kuulsamad on "[[Oma laulu ei leia ma üles]]", "Sõit pilvelaeval" (kuulus 2004 [[Üldlaulupidu|laulupeo]] kavva), "Meeletu maailm", "Olematu laul" jt.
 
===Raamatud===
74. rida:
*[[1978]] "Popmuusikast"
*[[1999]] "Vaibunud viiside kaja" ISBN 9985-70-048-1
:''See raamat on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja džässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940–1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute elu ja tegevust.''
*[[2003]] "Omad viisid võõras väes" (2. osa) raamat Eesti levimuusika ajaloost 1940-19451940–1945 ''kirjastus Ilo''
:''Järg raamatule "Vaibunud viiside kaja", milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-19451940–1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes - ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool sajandit tunnistati ainult Nõukogude tagalas lauldud, mängitud ja loodud muusikat. Siiapoole rindejoont jäänut kattis vaikimise vaip, mida autor on püüdnud jõudumööda kergitada.''
*[[2008]] "Sirp ja saksofon"