Albrecht von Hohenzollern: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
63. rida:
Alates [[1550. aastad|1550. aastatest]] toetas hertsog Albrecht üha ühemõttelisemalt [[Andreas Osiander]]i jutlustatud protestantluse voolu (osianderlust), mis aga [[Philipp Melanchthon]]i ja teiste luterlike autoriteetide õpetusest selgelt erines. Seetõttu tekkis hertsogil nii teiste protestantlike riikide kui ka enda alamatega usu pinnal üha suuremaid vastuolusid. Viimastel eluaastatel oli Albrecht [[horvaatia]] päritolu avantüristi [[Paul Skalitsch]]i (Stanislav Pavao Skalić) mõju all, kes haaras 1566. aastaks hertsogkonnas sisuliselt valitsejavõimu. Et Albrecht oli [[1563]]. aastal üle elanud tõsise rabanduse, millest ta lõplikult ei taastunudki, siis ei suutnud ta Skalitschi mõjuvõimu ka märkimisväärselt piirata. Korratusele tegid lõpu Preisimaa seisused (aadel ja linnad), kes Poola kuninga prokuraatorite toel 1566. aastal Skalitschi ja tema kaaslased riigireetmises süüdi mõistsid. Skalitsch jõudis põgeneda, mitmed aga hukati. Ühtlasi lõppes hertsogkonnas ka osianderluse soosimine, mis hertsogile oli suureks hoobiks.
 
[[1568]]. aastal suri Albrecht 77-aastasena [[katk]]u ja uueks Preisimaa hertsogiks sai tema 15-aastane poeg [[Albrecht Friedrich]].
 
==Tegevus kultuuri ja hariduse vallas==