Redaktsioon: 9. jaanuar 2015, kell 11:44 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2016, kell 17:50 redigeeri eemalda Saskia10 (arutelu \| kaastöö) 1 muudatus →‎Viited Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas. Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k ''Echmes'') on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele. Mõisa on esimest korda mainitud 1529. aastal. Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast. 1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.<ref>[http://www.mois.ee/laane/ehmja.shtml Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis] (vaadatud 9. jaanuaril 2015)</ref>▼ Mõnda kunagistest omanikest: 1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie 1603 - mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest 1686 - Christoph Heinrich Kursell ja perekond 1768. - Friedrich Fromholdi p von Knorring 1783 - Friedrich Johanni p Wartmann 1821 - Wilhem Gustav von Essen 1837 - Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk. Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad. 1869 - Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast. ▲Mõisa on esimest korda mainitud 1529. aastal. Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast. 1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.<ref>[http://www.mois.ee/laane/ehmja.shtml Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis] (vaadatud 9. jaanuaril 2015)</ref> ==Viited== {{viited}}2. [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 EHA fondiloend Ungern-Sternbergi andmetega] ~~{{viited}}~~ 3. [http://ajapaik.ee/photo/12872/ehmja-mois-moisahoone-jarve-poolt/ Ehmja mõisa pildid ca aastast 1890 Ajapaiga lehel] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Martna vald]]

Ehmja mõis: erinevus redaktsioonide vahel