Hunnid: erinevus redaktsioonide vahel

Hunne on esimest korda mainitud [[Vana-Hiina|Hiina]] [[Zhou dünastia]] ajastu allikais [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Algne asuala praeguses Põhja-Hiinas. Rahvaarvult ei ületatud 300 tuhande piiri. Välimuselt erinesid antropoloogiliste tunnuste järgi hiinlastest ([[kroonika]] mainib, et suuremate ninadega). Olid üheks kõige "suurema jäljega" rahvaks praeguse maailma tuntud ajaloos, võrreldes suhtega oma rahvaarvu.

[[2. sajand]]il pKr, pärast kaotust [[Hiina ajalugu#Keisririigi aeg (221 eKr – 1911 pKr)|hiinlastelt]] ja mongolite esivanematelt jagunesid neljaks:

*1. osa liitus [[mongolid|mongolite]] hõimudega (kas ka punapäise Temudžini esivanemad?);

*4. osa (Euroopale tuntud haru) rändas aastateks 155–158[[155]]–[[158]] läände [[Jaiki]] jõe piirkonda ([[Kaspia meri|Kaspia merest]] põhjas), sel ajal mainitakse ka nende mongoliitset päritolu.

[[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|HunnideBarbarite ja hunnide invasioonid 1.–5. sajandini]]

Arvatavasti järgnevate kosuvate sajandite jooksul toimus ümbritsevate europiidide assimileerumine nendega. 200 aastat pärast seda ([[158]] pKr) pole sellest harust kreeklastel märkmeid, enne kui aastal [[360]] pKr hakkas [[Hunni-Alaani sõda]], mis lõppes 370 aastal hunnide võiduga. Alaanide[[Alaanid]]e (elukoht [[Põhja-Kaukaasia]]s) poolel oli võimas [[Goodid|Gootide]] riik (goodid asustasid [[2. sajand]]ist [[Sküütia]]t, [[Daakia]]t ja [[Pannoonia]]t), kelle poolt alistatud rahvad liitusid hunnidega ning olid seda kuni [[Attila]] surmani.

Kreeklaste poolt tähendatud "legend" räägib: hunnid läksid ratsaväega üle [[Kertši väin]]a Krimmi ühe hirve jälgedes, ning sattusid sealt [[gootid|gootide]] selja taha, kes neid Doni[[Don]]i jõe ääres ootasid ning sellega oli hunnide strateegiline võit saavutatud ja tulevased liitlased tagatud). [[375]]. aastal põgenesid [[läänegoodid]] hunnide ja nende liitlaste eest üle Doonau [[Ida-RoomasseRooma]]sse. [[Idagoodid]] liitusid hunnidega.

Aastal [[400]] ilmusid hunnid [[Pannoonia]]sse. Täielikult asus enamus hunne Pannoniasse pärast [[412]]. aastat. Olid võimsuse tipul [[Attila]] ajal (434–453), kui nende võimuliit valitses Mustast merest Reini jõeni ulatuvat maa-ala. Ületasid [[451]] [[Rein]]i, tungisid [[Gallia]]s [[Orleans]]'ini, [[Katalaunia lahing]] [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Roomaga]] jäi viiki, aasta hiljem rüüstasid [[452]] Põhja-[[Itaalia]]t, hävitasid [[Aquileia]].