Karolingid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Frangi riik |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja [[Karl Suur]]e järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karolingide valitsejad.
Alates [[majordoomus]] [[Pippin Keskmine|Pippin Keskmisest]] ehk Pippin II-st (687–714) valitsesid Karolingid [[Frangi riik]]i.
[[Karl Martell]] (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling [[Pippin Lühike]] [[Frangi kuningas|Frangi kuningaks]]. Pärast Frangi riigi jaotamist [[Verduni leping]]uga 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal ([[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]]) väljasuremiseni aastal 911 ja Prantsusmaal ([[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigis]]) kahe katkestusega kuni dünastiavahetuseni [[Kapetingid]]e võimule tulekuga 987. [[Alam-Lotring]]i hertsogiriigis valitses 11. sajandi alguseni Lääne-Frangi Karolingide kõrvalharu. Sellega suri Karolingide suguvõsa meesliinis välja (kui arvestada ainult pärimisõiguslikke abielust sündinud poegi). Karolingide valitsejate troonikõlbmatuid abieluväliseid lapsi ja Karl Suure naisliinis järeltulijaid oli siiski arvukalt.
==Nimi==
Kui Karolingid valitsesid, nimetati neid allikates sageli Karl Suure järglasteks; nime "Karolingid" põlvnemise tähistamiseks ei olnud. See nimi võeti kasutusele alles tagantjärele, lähtudes nähtavasti sellest, et Karl Suur oli hilisemate Karolingide esivanem, ning seda, et [[Karl]] oli suguvõsa [[juhtnimi]]. Ida-Frangi riigis võttis alles 10. sajandi teisel poolel ajaloolane [[Widukind Corveyst]] kasutusele nime ''Karoli'' 'Karlid'; ta nimetas 965. aasta paiku viimast Ida-Frangi riigi Karolingist kuningat [[Ludwig Laps|Ludwig Last]], kes suri 911, ''ultimus Karolorum apud orientales Francos'' ('viimane Karlidest idafrankide juures'). Prantsusmaal, kus Karolingide valitsemine lõppes 987, nimetas ajaloolane [[Richer Reimsist]] varsti mineviku kuningaid Karlideks. Sellest said hilje ladina nimekujud ''Karlenses'', ''Karlingi'', ''Karolini'' ning lõpuks ka ''Karolingi'', millest lõppkokkuvõttes pärineb ka eestikeelne nimi "Karolingid".
[[File:Francia at the death of Pepin of Heristal, 714.jpg|pisi|300px|Frangi kuningriigid, [[Pippin Herstalist|Herstali Pippini]] (687–714) surma järel [[714]]]]
== Ajalugu ==
Karolingide esivanemad olid [[Arnulf Metzist]] [[Arnulfingid]]e soost ja [[Pippin Vanem]] [[Pippiniidid]]e soost. Karolingid valitsesid [[Frangi riik|Frangi riigis]] katkestustega juba 639. aastast, kuid mitte [[kuningas|kuningatena]], vaid ainult [[Merovingid]]e [[majordoomus]]tena, kelle ainuõigust kuningaaule endiselt austati. 8. sajandi keskpaigaks oli Karolingide või sedavõrd kindlustunud, et nad said Merovingide dünastia nominaalsetest kuningatest vabaneda. Aastal [[751]] kuulutasid Frangi riigi [[aadlik]]ud [[paavst]]i toetusel [[Pippin Lühike]]se frankide kuningaks, viimane Meroving tõugati troonilt. Temalt võeti sümboolselt [[kuningaõnnistus]]: ta pea pöeti paljaks ja ta pandi kloostrisse. See dünastiavahetus tähendas ideega "[[Jumala armust]]" põhjendatud kõrvalekallet [[vereõigus]]est, mis aga jäi püsima ja kanti nüüd üle uuele [[dünastia]]le. Tuntuim Karoling [[Karl Suur]] rajas uue Rooma keisririigi, kui [[25. detsember|25. detsembril]] [[800]] [[salvimine|salvis]] ja [[kroonimine|kroonis]] [[paavst]] [[Leo III (paavst)|Leo III]] ta [[Rooma]]s [[keiser|keisriks]].
[[Pilt:Généalogie Hugues Capet.svg|400px|pisi|right|Karolingide [[sugupuu]] 877–987 (vasakul) ning nende sugulussuhe [[Liudolfingid]]ega (keskel; [[Ida-Frangi riik]]) ja [[Kapetingid]]ega (paremal; [[Lääne-Frangi riik]])]]
Karl Suurele järgnes keisrina 814 [[Ludwig Vaga]], sest Karli vanemad pojad [[Karl Noorem]] ja [[Pippin Küürakas]] surid juba enne Karli. Juba Ludwig Vaga eluajal tõstsid tema pojad [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], [[Ludwig Sakslane|Ludwig II]], Pippin ja [[Charles II Paljaspea]] erinevates koalitsioonides isa vastu mässu ning võitlesid üksteisega
Aastal 843 leppisid alle jäänud vennad Lothar I, Ludwig II ja Karl II [[Verduni leping]]uga kokku jaotada valitsemine, kuid mitte riik. Kui Lothari pojad olid pärijateta surnud, jaotati valitsemine uuesti Karl II ja Ludwig II vahel. Ida-Frangi kuningas [[Karl Paks|Karl III Paks]] ühendas 885 lühiajaliselt Frangi riigi mõlemad osad. Keisritena järgnesid talle [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf Kärntenist]] ja [[Louis III Pime|Ludwig III Pime]]. Seejärel Karolingide keisridünastia hääbus.
| |||