Poola: erinevus redaktsioonide vahel

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vastu, lähendasid Poolat ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ning [[1386]]. aastal abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Lajos I]] üks naispärijatest [[Jadwiga]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Jogaila]]ga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks [[Wladyslaw II]]-na ja loodud [[Krevo unioon]] muutis Poola ja Leedu valitseja [[personaalunioon]]i alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. [[1569]]. aastal [[Lublini unioon]]iga tekkis aga aastatel [[1569]]–[[1795]] eksisteerinud föderatiivne [[riik]] – [[Rzeczpospolita]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]].

 

 

Kuninga [[Stanisław August Poniatowski]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792 ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]] Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele järgnes [[1795]] [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] moodustamiseni [[Napoleon I]] poolt.

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järel 1815. aastal toimunud [[Viini kongress]]i tulemusel sai [[Venemaa keisririik]] enamuse [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigist]] ([[Kongressi-Poola]]) ja [[Preisi kuningriik]] sai osa Varssavi hertsogkonnast ([[Poseni suurhertsogkond]]) ja [[Danzigi vabalinn]]a.

 

 

==Poola parlamentaarsed traditsioonid==

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

 

==Kultuur==

==Riik==

===Riigikord===

 

===Haldusjaotus===