Erinevus lehekülje "Poseni suurhertsogkond" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{Lisaviiteid|{{subst:KUUPÄEV}}}} 250px|Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848. '''Poseni suurhertsogkond''' ([...')
 
P
{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:jaanuar}} 2016}}
 
[[Pilt:Grand Duchy of Posen (1848).svg|pisi|250px|Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848.]]
 
'''Poseni suurhertsogkond''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Großherzogtum Posen''; [[Poola keel|poola:]] ''Wielkie Księstwo Poznańskie'') oli [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast [[Poola jagamised|Poola jagamisi]] annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]] aastal 1815. [[Viini kongress]]il saadud lepingute järgi pidi sel olema mõningane autonoomia. Kuid tegelikkuses allutati see Preisimaale ja poolakatest alamatele väljakuulutatud õigusi ei rakendatud täielikult. Nime kasutati territooriumi tähistamiseks mitteametlikult ka hiljem, eriti poolakate poolt, ja tänapäeval kasutatakse ajaloolaste poolt erinevatele poliitilistele üksustele viitamisel aastani 1918. Selle pealinn oli [[Poznań|Posen]] ([[Poola keel|poola:]] ''Poznań''). [[Suurhertsogkond]] asendati ametlikult [[Poseni provints]]iga 5. detsembri 1848. aasta Preisi põhiseadusega.
* 2 100 000 (1910)
 
Kuna 19. sajandi esimesel poolel ei olnud rahvaloendusi või muud statistikat, ka ülestähendusi suurhertsogkonna asukate rahvuslikust identiteedist, saab rahvuslikku koostist tuletada vaid loendustes ülestähendatud religioossest koosseisust. Aastal 1815 olid suurhertsogkonnas katoliiklased valdavalt poolakeelsed, enamus protestante olid saksakeelsed ja paljud juudid rääkisid jidišit. Religioosse tausta alusel eeldati, et aastal 1815 moodustasid poolakad umbes 657 000 inimest (või 73% kogurahvastikust), samas sakslasi oli 225 000 (25%) ja 18 000 (2%) olid jidiši kultuuris. Kuid religiooni ja rahvuse lihtne samastamine on eksitav.
 
Kui juudid aastal 1812 päris Preisimaal vabastati ja naturaliseeriti, olid suurhertsogkonna juudid kodanike valimisõigusest ilma jäetud ning sarnaselt naistele ja varatutele klassidele vaid suurhertsogi alamad. Vaid kristlastest mehed, kui omasid maad, olid täieõiguslikud kodanikud. Kui kristlased võisid suurhertsogkonnast vabalt päris Preisimaale liikuda, olu suurhertsogkonna juutidel Preisimaale kolimine keelatud. Kuid Preisi poliitika tekitas erandi, saksastunud juudid tunnistati kodanikeks ja said vabalt liikuda. Paljud jidiši kultuuri pooldajad saksastusid lühikese ajaga. Paljudes vanades või äsjaloodud saksa keelt kasutanud haridusasutustes osalesid kohalikud juudid, kes varustatuna preisi hariduse ja saksa keel oskusega, kolisid sageli päris Preisimaale, kus mõned tegid karjääri. Vaatamata saksastamise jõupingutustele kahekordistus poolakeelne rahvastik 1 344 000 inimeseni ja jäi enamusrahvaks, aga selle osakaal vähenes aastaks 1910 64%-ni rahvastikust. Kuid olid piirkondlikud erinevused, poola keel valitses kesk-, ida- ja lõunaosas ning saksakeelne enamus oli lääne- ja põhjaosas.
 
== Vaata ka ==
 
* [[Kongressi-Poola]]
 
[[Kategooria:Preisi kuningriik]]