Erinevus lehekülje "Vallakool" redaktsioonide vahel

Lisatud 24 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond|rüütelkondade]] ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium (Venemaa_Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse.
 
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium|provintsi koolikolleegiumile]]. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülem-maakoolikomisjonülemmaakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id.
 
==Koolide arv==
Vallakoolide üldarvVallakoole (koos [[mõisakool]]idega) Eestiskokku oli Eestis [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus|1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse]] andmeil oli Eestis 965 vallakooli 3323233 232 õpilasega.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.</ref>
 
==Õppeaeg==
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel.
 
==Ministeeriumikoolid==
==Ministreeriumikoolid==
Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref>
 
111 912

muudatust