Ribosomaalne RNA: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Prokarüoot: Parandatud kirjaviga, Parandatud grammatika
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
6. rida:
==Ribosoomi komponendid==
Ribosoom on globulaarse struktuuriga üksus, mille keskne komponent on rRNA. rRNA koosneb peamiselt paardunud osadest ([[heeliks]]itest), mis on seotud paardumata osadega, rRNA täidab ribosoomi põhilisi funktsioone. rRNA moodustab struktuurseid domeene, mis on [[ribosomaalsed valgud|ribosomaalsete valkudega]] seotud jäikadeks üksusteks. Ribosomaalsete valkude põhiline ülesanne on rRNAga seondumine ja nende struktuuri stabiliseerimine. Lisaks sellele täidavad mõned valgud ka spetsiifilisi ülesandeid – näiteks [[mRNA]] sidumine, [[peptiid]]i väljutamine, (ko)faktorite sidumine.
Ribosomaalsed RNA-d moodustavad koos ribosomaalsete valkudega (r-valkudega) kaks alaühikut: väike alaühik ja suur alaühik. Väikese alaühiku domeenid võivad üksteise suhtes mõneti liikuda, suurem alaühik on monoliitselt jäiga struktuuriga. [[Translatsioon]]i käigus liituvad ribosoomi kaks subühikutalaühikut ja [[mRNA]] (mis määrab sünteesitava valgu aminohapete järjestuse) ja erinevad [[tRNA]]d, mis toovad kohale sünteesiks vajalikke aminohappeid. Nii prokarüootsed kui ka eukarüootsed ribosoomid koosnevad kahest alaühikust.<ref name="molbio">{{cite book|last = Alberts|first =Bruce et al.|title = Molecular Biology of the Cell|publisher = Garland Science|year = 2007}} </ref> Järgnevalt ribosoomide võrdlustabel ''[[Soolekepike|E. Coli]]'' ja inimese näitel (S tähistab [[Svedberg]]i ühikut, nt = vastava rRNA pikkus [[nukleotiid]]ides):
{| class="wikitable"
| '''Tüüp''' || '''Suurus''' || '''Suur alaühik''' (rRNAs)|| '''Väike alaühik '''(rRNA)