Arutelu:Fakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
99. rida:
:: Ma päriselt ei saa aru, mida täpselt silmas pead. Millisel juhul on fakt mõeldamatu ilma teoreetilise raamita, äkki mõni näide? Kas pole nii - fakt on ikka fakt, hoolimata sellest kas teooria on, seda pole või see on petlik. Tuli põletab ikka samamoodi. "Teda"/seda ei huvita, kuidas inimene oma teadvusega seda nimetab, seletab, milliseid vaateid selle suhtes omab. Hapnikuga ühinemine või flogistoni eraldumine või milleks iganes tuld subjektiivselt peetakse on fakti kui objektiivse tegelikkuse suhtes teisejärguline. Kas võib öelda, et maailm koosneb faktidest, on alati koosnenud? Teine lugu on kuidas neid tõlgendada. Aga erinevad tõlgendused ei muuda fakti ennast. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 13. jaanuar 2016 7:14
: Jah, kui lähtuda sellest faktimõistest, mis meil siin alguses on, siis on see tõesti nii. Aga loodusteaduses ei ole selles mõttes teada, mis on fakt. Selles kontekstis räägitakse pigem teooriast. (Ja siingi pole selge, kas teooriad põhimõtteliselt saavad öelda midagi faktilist.) Loodusteaduses mõeldakse fakti all pigem seda, mida vaatlus ja katse otseselt ütlevad. Selles mõttes on tõesti loodusteaduses teistsugune fakti mõiste. Ja sellised faktid on teooriast sõltuvad. Vaata selle kohta: [[Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?]], I peatüki kokkuvõte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2016, kell 10:52 (EET)
 
::Millisest teooriast sõltub see fakt, et tuli põletab meie näppu kui tuld katsuda proovime? Põletab igal juhul, ükskõik milline see fakti teadusfilosoofiline mõiste ka oleks. Teooria enne ja siis fakt või fakt enne ja siis teooria. Ka Chalmersi ja Kuhni näppu. See on lihtsalt paratamatu ilming, fakt, mida teadus proovib seletada ja filosoof siis enda arvates kõige kõrgemalt positsioonilt interpreteerida, vaidlustada, jne. Inimene mõtiskleb oma ajus nii ja naa..mõtelda on ju mõnus.. aga miski on maailmas, mis lihtsalt on nii nagu ta on. Kadunud Peeter Mudist nimetas seda paratamatuseni jõudmiseks. Teadlane aksepteerib seda tõsiasjana. Jätab oma tõlgendused, keskendub faktile enesele, maailmale enesele. Filosoof seab aga ikka kahtluse alla kõik, peale oma huvitava mõtte. Kui teadust maailmas poleks, oleksid inimesed lõputus skolastilises defineerimise probleemistikus-üks autoriteet arvab nii, teine naa ja mõlemal on "õigus" jne. Fakt ise, näiteks see põlemise asi, ei olene sellest eriti. Elus või surnud kass, puutükk või kiletükk, temal/nendel pole mingit "teooriat" selle tule-fenomeni kohta. Tuli põletab neid kõiki ikka samamoodi. See on fakt, miski mis ei olene kellegi teooriast. https://et.wikipedia.org/wiki/Natura_parendo_vincitur Küsimus on selles, kas tahame näha maailmas selgust, seaduspära või lõputult vaielda ja kahelda, mängida erinevate arvamuste, teooriate, tõlgendustega jne. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] 15. jaanuar 2016 19:40
Naase leheküljele "Fakt".