Erinevus lehekülje "Kollektiviseerimine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Kollektiviseerimine''' (ka: ''sundkollektiviseerimine'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli [[eraomand]]i likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
 
Esmakordselt avaldasväljendas suundumust NSV Liidus erapõllumajanduse likvideerimisele 1919. aastal Vene SFNV ja [[ÜK(b)P KK]] rahanduskomijonirahanduskomisjoni esimees [[Jevgeni Preobraženski]], kes koos [[Nikolai Buhharin]]iga avaldatud programmilistes teoses "[[Kommunismi ABC]]" (''«Азбука коммунизма»'') ja 1925. aastal "[[Uus majandus]]" (''«Новая экономика»'') milles nõudis, et Nõukogude riigi industrialiseerimiseks ja riigi elanikkonnas tööstustööliste osakaalu tõstmiseks on vajalik maade riigistamine ning kollektiivsete majandusvormide juurutamine, mille arvelt on võimalik saavutada tööstuse intensiivistatud areng. Tööstuspiirkondadeks oleks Preobraženski kavade järgi olnud [[Kesk-Aasia]] ja [[Taga-Kaukaasia]] põhiliselt põllumajandusega tegelevad piirkonnad, eesmärgiga tekitada seal tööstustliktööstuslik [[proletariaat]] ''mahajäänud'' põllumajandusega tegelevate elanikest.
 
==Kollektiviseerimise käik NSV Liidus==
Ainuvalitseva NSV Liidu [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] [[ÜK(b)P KK|keskkomitee]] [[1929]]. aaasta novembripleenumi otsustega alustati laialdast kollektiviseerimiskampaaniat üle terve riigi. Sellega lõpetati seni kestnud Uusuus Majanduspoliitikamajanduspoliitika (NEP), mis oli võimaldanud talupoegadel müüa oma produkte vabal turul. Intensiivistati vilja jm produktide rekvireerimist. Jõukamatelt talupoegadelt (nn [[kulak]]utelt) konfiskeeriti maa ja neid hakati massiliselt [[küüditamine|küüditama]] põllumajanduslikesse töölaagritesse. Selle käigus hukkus umbes 6 miljonit inimest, suures osas naisi ja lapsi. Vastuseks sellistele aktsioonidele alustasid paljud talupojad relvastatud vastupanu. Tapeti koduloomi, peideti ja hävitati viljasaaki ning korraldati muid aktsioone.
 
Aastatel [[1929]]–[[1933]] saadeti kommunistliku partei käsul 25 000 tööstustöölist maapiirkondadesse kollektiviseerimist kohapeal läbi viima. Keeldujaid ja vastupanijaid süüdistati "kulakute abistamises" ja neid küüditati taas massiliselt.
 
[[2. märts]]il [[1930]] ilmus ajalehes Pravda [[Stalin]]i artikkel pealkirjaga "[[Peapööritus edusammudest]]", kus ta kutsus üles mõningaid seltsimehi kollektiviseerimise edusammudest kainenema. Artikli ilmumise järel kollektiviseerimise intensiivsus ajutiselt vaibus. Talupojad hakkasid kolhoosidest välja astuma, kolhooside koguarv vähenes 1930. aasta jooksul ligi poole võrra. Peagi aga intensiivistus kollektiviseerimine taas. 1936. aastaks oli uumbes 90% NSV Liidu põllumajandusest kollektiviseeritud.
 
{{pooleli}}
131 938

muudatust