Redaktsioon: 12. märts 2015, kell 18:59 (redigeeri) Ekupedia (arutelu \| kaastöö) PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2016, kell 12:02 (redigeeri) (eemalda) Nimelik (arutelu \| kaastöö) Resümee puudub Uuem muudatus →
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi ~~silma~~[[silm]]a [[Võrkkest\|võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus\|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed\|kepikestes]] ja [[Kolvikesed\|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin\|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss\|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>. Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamus imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii lähedale kui kaugele<ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.

Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

Nägemine (muuda)

Redaktsioon: 15. jaanuar 2016, kell 12:02