Lutsi ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}

 

[[Pilt:Escut Ludza.png|pisi|100px|Vapp]]

 

 

==Nimekujud==

 

* 1433, 1464 – Ludzen

 

==Ajalugu==

 

===Linnus algusaegadest Liivi sõjani===

 

 

[[1174]]. aastast (6681)<ref>[http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1062, Bernievancastle]</ref> on Lutsit kirjalikult mainitud [[Kiievi Ipatjevi kroonika]]s, kui [[varjaag]]i vürst [[Rjurik]]ul teel Novgorodist Smolenskisse sündis ja ristiti seal poeg Mihhail. Selle auks ehitati sinna Püha Mihhaili kirik.

[[1285]]. aastal (kõige varasema versiooni kohaselt) olevat esimese kaitserajatise Lutsisse ehitanud [[rüütel]] Konrad von Torberg.<ref>[http://www.travelzone.lv/latvija/pils/ludza/index.php, Travelzone]</ref>

 

 

29. detsembril [[1433]] on kirjalikes allikates mainitud linnust esmakordselt, kui Räisaku foogt teatas Liivimaa maamarssalile, et [[Preisimaa]] Mewe (Gniew) [[linnusekomtuur]] koos meeskonnaga saab temaga kokku 7. jaanuaril Nyrseni juures ning reisib siis Lutsi, [[Räisaku ordulinnus|Räisaku]] ja [[Alulinna ordulinnus]]te kaudu edasi.<ref>“Die” Grenzen des lettischen Volksstammes und der lettischen ..., Volume 1, August Bielenstein, nr. 112, lk. 454, http://books.google.ee/books?id=FTcKVOltR84C&pg=PA454&lpg=PA454&dq=Rositen&source=bl&ots=d3J--WB4VH&sig=eA1mMrPn32dl9T8ZSTzD2uRGs-c&hl=et&sa=X&ei=_TUYUfClPKmH0AWQ14C4Dw&ved=0CGwQ6AEwCThQ#v=onepage&q=Rositen&f=false</ref>

 

 

 

[[1478]] mainitakse Lutsis linnusekrahvi olemasolu.<ref>http://www.bernievancastle.de/index.php?option=com_content&view=article&id=1062</ref> Selleks oli Daem von Warden (Noding).<ref>[http://www.ms-visucom.de/cgi-bin/ebidat.pl?id=4462, EBIDAT – Euroopa Linnusteinstituudi Andmepank]</ref>

[[1501]] ja [[1503]] tungisid vene väed Vana – Liivimaale ja laastasid ka Lutsi piirkonda.<ref>[http://www.ms-visucom.de/cgi-bin/ebidat.pl?id=4462, EBIDAT – Euroopa Linnusteinstituudi Andmepank]</ref>

 

 

[[1552]]. aastal hõivasid vene väed vojevoodi, vürst Grigori Ivanovitš Tjomkin-Rostovski juhtimisel Lutsi linnuse ja lõhkusid seda.

 

[[File:Иван IV Васильевич.jpg|thumb|Vene tsaar Ivan IV Vassiljevitš (Groznõi)]]

 

 

[[1. mai]]l 1558 jõudis Räisakule 200-meheline [[ordumeister|ordumeistri]] saadetud abivägi. 100 meest saadeti edasi ida poole Lutsi ordulinnusesse. Juuni keskel tungis üks vene vägede salk [[Räisaku foogtkond]]a, sai aga orduvägedelt mitu korda lüüa.<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556 – 1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk. 45</ref>

[[1583]]. aastal, pärast [[Liivi sõda]] taasühendati ala Poolaga.

 

 

[[1599]]. aastal tegid Poola võimud linnuses inventuuri. Pärast Liivi sõda polnud ametis olnud [[staarost]] teinud midagi kaitserajatise rekonstrueerimiseks. Hilisem staarost Skarbek remontis linnust isiklikest vahenditest. Linnuses olid loetletud puidust kaitsetornid, suurte naeltega ülelöödud tammepuidust uksed, erinevad majandushooned ja keldrid [[eeslinnus]]te territooriumitel, samuti suure torni ehitamiseks valmispandud tellised. Linnuse relvastuses oli 10 erinevat tüüpi kahurit, 14 lukuga ja 25 lukuta püssi. Staarost oli ostnud mõnikümmend naela püssirohtu koos salpeetriga ja 9 rauast suurtükikuuli.

 

[[File:Gustav II Adolf of Sweden.jpg|thumb|Rootsi kuningas Gustav II Adolf]]

 

[[1611]]. aasta paiku on Fabriciuse kroonikas üles tähendatud, et keskaegsetele Räisaku, Lutsi ja Vana-Väina linnustele kuulus Ida-Lagales 120 järve.<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 53</ref>

===Linnus vene impeeriumi ajal ja hiljem===

 

 

[[1772]]. aastal, pärast [[Poola jagamised|Poola I jagamist]] läks ala [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Polotski kubermang]]u koosseisu.

==Ehitus==

 

 

Lutsi oli Liivimaa lõunaosa idapoolseim piirilinnus Pihkva ja Novgorodi vastu ja lähim linnus 25 km kaugusel (3,5 miili) läänes asuvale foogtkonna keskusele Räisakule. Linnust juhtis Räisaku foogti poolt Vana-Väina komtuuri nõusolekul määratud linnusepealik. Piirkonna suurima halduskeskuse ja komtuuri residentsi Vana-Väinani oli otsejoones maad 95 km (13,5 miili), põhja pool asuva lähima peapiiskopi linnuse Vilakani 70 km (10 miili).

Linnus oli ehitatud Suure ja Väikese Lutsi järve vahel asetsevale kõrgele mäeninale ja pakkus nii vee- kui kõrguskaitset.

 

 

Ehitusstiililt kujutab Lutsi endast algselt kolmekorruselist torn- või majalinnust, millele on lisatud kastellilaadsed eeslinnused ja mis asub I eeslinnuse loodenurgas. Peatorn oli plaanis ka hiljem võlvida, kuid suure töömahukuse ja ajakulu tõttu sellest ilmselt loobuti ja asendati taladega puitlagedega. Torni peakorruse akendekuju ja kamin näitavad, et ruumid olid jaotatud ja välja ehitatud samamoodi nagu varajastel tornlinnustel. Iseloomulik sümboolne kujunduselement on Lutsile pealinnuse torni esikülg, mis on kaunistuseks kaetud glasuuritud tellistest rombikujulise mustriga ja enam-vähem torni keskelt valgekstoonitud niššidega tellistest kaarfriisidega. Sellised ehisdetailid on väga iseloomulikud tellisgootikale XIV sajandi Liivimaa ehituskunstis. Lutsis ei ole tornlinnus juba algselt ette nähtud kaua iseseisva ehitisena kestma, vaid nagu müürihambumised näitavad, oli kohe plaanis linnust eeslinnusega laiendada ning algsed vallid ja püstpalktarad kivimüüridega asendada. Pärast tornlinnuse rajamist laiendati eluhoonet ja ehitati see lõpuks välja konvendihoone laadsena – suletud siseõuega.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk. 91, 92</ref>

==Praegune seisukord==

 

 

Tänaseks on Lutsi kindlusest säilinud osa pealinnuse eluklausuurist ja osa I eeslinnuse väliskaitsemüürist. Alles on ka I ja II eeslinnust poolitanud ja varem Suurt ja Väikest Lutsi järve ühendanud sirge vallikraav, milles kunagi oli vesi aga mis praeguseks on kuiv. II eeslinnuse territooriumil asub 1995. aastal renoveeritud valge 2 torniga katoliku kirik.