Redaktsioon: 28. märts 2015, kell 21:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 525 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. jaanuar 2016, kell 12:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 525 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
25. rida: Eesti, Läti ja Leedu saavutasid iseseisvuse aastal [[1918]] pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist ning uus põlvkond oli Teise maailmasõja alguseks täisealiseks saanud. Sarnaselt muu maailmaga olid ka neil tugevad rahvusluse ideaalid ja enesemääramine. Olles juba kogenud nõukogude ja pärast seda natsirežiimi, ei olnud enamik inimesi nõus teise okupatsiooniga.{{lisa viide}} Erinevalt Eestist ja Lätist ei olnud Leedul kunagi oma [[Relva-SS]]i diviisi. 1944. aastal olid Saksa võimud Leedus loonud halvasti varustatud, kuid 20 000 -mehelise tugeva "Leedu territoriaalkaitseväe" kindral [[Povilas Plechavičius]]e juhtimise all, et võidelda nõukogude partisanidega, keda juhtis [[Antanas Sniečkus]]. Üsna varsti nähti selles väes ohtu riiklikule julgeolekule. Ülemused arreteeriti 15. mail 1944. Kindral Plechavičius küüditati koonduslaagrisse [[Salaspils]]is, Lätis, kuid ligikaudu pool allesjäänud vägedest moodustasid partisanide üksused ja läksid maakohtadesse laiali, et valmistada idarinde lähenemisel ette partisanide operatsioone Punaarmee vastu.{{lisa viide}} Saksa vägede taandumisel Eestist [[1944]]. aasta septembri lõpul jäid paljud Eesti sõdurid partisanidena kodumaale, peamiselt [[Virumaa]]l ümber piiratud [[300. Eriotstarbeline Diviis]] ja [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i osad, mis otsustasid jääda kodumaale, nende hulgas ka [[Friedrich Kurg\|Friedrich Kure]] pataljon. Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ja võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. Teised, näiteks [[Alfons Rebane]] ja [[Alfrēds Riekstiņš]] põgenesid [[Inglismaa]]le ja [[Rootsi]] ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel.{{lisa viide}} ~~Vastupanuliste~~Vastupanu osutajate hulk suurenes, kui Punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ~~ning~~ja võtsid relvad endaga kaasa.{{lisa viide}} ===Partisanisõda=== 37. rida: ==Kajastused kunstis== Metsavendade vabadusvõitlusest on loonud [[graafika]]sarja "''Tuli tuha all"'' kunstnik [[Axel Roosmann]]. == Vaata ka ==

Metsavennad: erinevus redaktsioonide vahel