Württembergi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2013}}

 

{{Infobox Endine riik

 

== Ajalugu ==

{{vaata|Württembergi ajalugu}}

 

 

=== Wilhelm II ===

6. oktoobril 1891 suri kuningas Karl äkitselt; tema järglaseks sai tema vennapoeg [[Wilhelm II (Württembergi kuningas)|Wilhelm II]] (1848–1921, valitses 1891–1918), kes jätkas Karli poliitikat.

 

== Valitsus ==

=== Põhiseadus ===

Konstitutsioonilise monarhiana toimis Württembergi kuningriik osana [[Saksa keisririik|Saksa keisririigist]], nelja häälega tollases Liidunõukogus (Bundesrat) ja seitsmeteistkümnega Riigipäeval (''[[Reichstag (Saksa keisririik)|Reichstag]]''). Põhiseadus põhines 1819. aasta seadusel, mida muudeti aastatel 1868, 1874 ja 1906. Pärilikku krooni anti edasi lihtsa tiitliga "Württembergi kuningas". Kuningas sai aastatasu 103 227 naelsterlingit.

 

 

=== Religioon ===

Võim kirikute üle kuulus kuningale. Nii kaua kui ta kuulus protestantlikku kirikusse, oli kuningas selle vaimulike õiguste eestkostja. Protestantlikku kirikut kontrolliti (religiooni- ja haridusministri alluvuses) [[konsistoorium]]i ja [[sinod]]i poolt. Konsistoorium koosnes presidendist, 9 nõunikust ja 6 [[prelaat|prelaadist]] kuuest peamisest linnast. Sinod koosnes esinduskogust, milles olid nii ilmalikud kui ka vaimulikud liikmed.

 

 

=== Haridus ===

Kuningriik nõudis üldist kirjaoskust (lugemine ja kirjutamine) alates 10. eluaastast. Kõrghariduse andmine toimus [[Tübingen]]i ülikoolis, Stuttgardi Tehnikaülikoolis, Stuttgardi veterinaariakolledžis, Stuttgardi ärikolledžis ja Hohenheimi põllumajanduskolledžis. Gümnaasiumid ja teised koolid asusid suuremates linnades, samas oli igas omavalitsuses põhikool. Palju koole ja kolledžeid oli naistele. Württembergis oli ka [[viinamarjakasvatus]]e kool.

 

=== Armee ===

{{vaata|Württembergi armee}}

 

== Majandus ==

=== Rahvastik ===

Rahvastiku statistika endise Württembergi kuningriigi neljale ringkonnale (Kreise) aastatel 1900 ja 1905 on toodud allpool.

 

 

=== Põllumajandus ===

{{vaata|Württemberg (veinipiirkond)}}

 

 

=== Kaevandused ===

Württembergi kuningriigis avastatud peamised tööstusliku tähtsusega mineraalid olid sool ja raud. Soolatööstus kerkis esile 19. sajandi alguses. Rauatööstus, teisest küljest, oli iidne, kuigi söe puudumine aeglustas selle arengut. Teised mineraalid olid graniit, lubjakivi, soorauamaak ja šamott.

 

=== Tootjad ===

[[Tekstiil]]itööstus hõlmas lina, villa ja puuvilla vabrikuid, eriti [[Esslingen]]is ja [[Göppingen]]is, ning paberivabrikuid, eriti [[Ravensburg]]is, [[Heilbronn]]is ja teistes paikades [[Alam-Švaabimaa]]l.

 

 

=== Kaubandus ===

Kuningriigi peamised eksportkaubad olid veised, teravili, puit, klaverid, sool, õli, nahk, puuvill ja lina, õlu, vein ja piiritus. Kaubandus keskendus [[Stuttgart]]i, [[Ulm]]i, [[Heilbronn]]i ja [[Friedrichshafen]]i linnadele. Stuttgart, niinimetatud ''Edela-Saksamaa [[Leipzig]]'', hooples ulatusliku raamatukaubandusega. Kuningriigis oli loomingulisi leiutajaid; esimene autotootja [[Gottlieb Daimler]] asutas aastal 1900 oma äri kui ''[[Daimler Motoren Gesellschaft]]'' ja selle järeltulija Mercedes-Benz omas ka tehaseid Stuttgardi lähistel. [[Friedrichshafen]]is [[Bodeni järv]]e ääres ehitas krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] aastast 1897 kuni oma surmani aastal 1917 [[õhulaev]]u.

 

=== Transport ===

{{vaata|Württembergi raudtee ajalugu}}

 

 

== Württembergi kuningad ==

* [[1806]]–[[1816]] [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich I]]

* 1816–[[1864]] [[Wilhelm I (Württembergi kuningas)|Wilhelm I]]

 

== Vaata ka ==

* [[Württemberg]]

* [[Württembergi kuningas]]

 

== Välislink ==

*[http://home.att.net/~david.danner/militaria/wuerttemberg.htm]