Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
|hümn = [[Württemberger Hymne]]
}}
 
[[Pilt:KgrWuerttemberg.png|thumb|Württembergi kuningriik nii, nagu see eksisteeris Napoleoni sõdade lõpust kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni. Aastatel 1815 kuni 1866 oli see [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liikmesriik ja aastatel 1871 kuni 1918 oli see [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liiduriik.]]
[[Pilt:Württembergische Königskrone-MFr-3.jpg|thumb|[[Württembergi kroon]]]]
[[Pilt:Einstein1921 by F Schmutzer 4.jpg|thumb|[[Albert Einstein]] sündis Württembergi kuningriigis 14. märtsil 1879.]]
[[Pilt:Meyers b16 s0772a.jpg|thumb|Württembergi kuningriigi ja [[Hohenzollerni provints]]i kaart aastal 1888.]]
 
'''Württembergi kuningriik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Königreich Württemberg'') oli riik [[Saksamaa]]l, mis eksisteeris aastatel 1806 kuni 1918, paiknedes tänapäeva [[Baden-Württemberg]]i territooriumil. Kuningriik oli jätkuks [[Württembergi hertsogkond|Württembergi hertsogkonnale]], mis tekkis aastal 1495. Enne aastat 1495 koosnes [[Württembergi valitsejate loend|Württembergi valitsev dünastia]] krahvidest, kes valitsesid vaid osakest [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa hertsogkonnast]], mis lõpetati pärast [[Konradin]]i surma aastal 1268.
 
=== Friedrich II ===
[[Pilt:KgrWuerttemberg.png|thumb|Württembergi kuningriik nii, nagu see eksisteeris Napoleoni sõdade lõpust kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuni. Aastatel 1815 kuni 1866 oli see [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] liikmesriik ja aastatel 1871 kuni 1918 oli see [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] liiduriik.]]
 
Kunagises [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Württembergi hertsogkond|hertsogkonnas]] võttis hertsog Friedrich II 1. jaanuaril 1806 tiitliks kuningas [[Friedrich I (Württembergi kuningas)|Friedrich I]], tühistas põhiseaduse ning ühendas vana ja uue Württembergi. Järgnevalt võttis ta kiriku vara kuningriigi kontrolli alla, mille piirid olid "[[Saksamaa mediatisatsioon|mediatisatsiooni]]" protsessiga ka suuresti laienenud.
 
=== Wilhelm I ===
[[Pilt:Württembergische Königskrone-MFr-3.jpg|thumb|[[Württembergi kroon]]]]
 
Friedrichile järgnes tema poeg [[Wilhelm I (Württemberg)|Wilhelm I]] (valitses 1816–1864), kes pärast suurt arutelu kehtestas septembris 1819 uue põhiseaduse. See põhiseadus koos järgnevate muudatustega jäi jõusse aastani 1918. Soov suurematest poliitilistest vabadustest ei tuhmunud 1819. aasta põhiseadusega täielikult ja pärast 1830. aastat toimusid mõned ajutised rahutused.
 
=== Karl I ===
[[Pilt:Meyers b16 s0772a.jpg|thumb|Württembergi kuningriigi ja [[Hohenzollerni provints]]i kaart aastal 1888.]]
 
Juulis 1864 järgnes [[Karl I (Württemberg)|Karl I]] (1823–1891, valitses 1864–1891) oma isale Wilhelmile kuningana ja seisis peaaegu kohe silmitsi märkimisväärsete raskutega. Võitluses Austria ja Preisimaa vahel ülemvõimu eest Saksamaal oli Wilhelm järjekindlalt Austria poolel ja uus kuningas jätkas seda poliitikat. Aastal 1866 haaras Württemberg relvad Austria poolel [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]], kuid kolm nädalat pärast [[Königgratzi lahing]]ut (3. juuli 1866) said liitlased [[Tauberbischofsheim]]is lõplikult lüüa ja riik langes Preisimaa armu alla. Preislased okupeerisid Württembergi põhjaosa ja pidasid augustis 1866 rahuläbirääkimisi; Württemberg maksis hüvitist 8 000 000 [[Württembergi kulden|kuldnat]] ja sõlmis vallutajaga salajase ründe- ja kaitse[[Rahvusvaheline leping|lepingu]]. Württemberg oli osaline [[Peterburi deklaratsioon (1868)|Peterburi deklaratsioonis]].
Anonüümne kasutaja