Frederik I: erinevus redaktsioonide vahel

[[1513]]. aastal, pärast Hansu surma, pakuti Frederikile Taani ja Norra krooni, kuid ta keeldus sellest, leides, et vennapoeg [[Christian II|ChristianitChristiani]] toetab enamik Taani ülikuist. [[1523]]. aastal aga sundisid mässulised aadlikud Christianit troonist loobuma ja Frederik tõusis nõnda troonile. Kuid aastatel [[1524]]–[[1525]] oli tal tõsiseid raskusi oma võimu kehtestamisega, sest nii [[Jüütimaa]]l kui ka [[Skåne]]s mässavad talupojad ja aadlikud nõudsid Christiani võimu taastamist. Christiani-meelsete olulisimaks juhiks oli admiral [[Søren Norby]], kes valitses [[Ojamaa]]d ning ründas [[1525]]. aastal 8000 mehega [[Helsingborg]]i kindlust. Frederiki-meelsete vägede juht [[Johan Rantzau]] suutis nad siiski tagasi lüüa ja järgenvaltpärast seda ei kujutanud mässulised Frederiki võimule enam suuremat ohtu. Christian II jätkas siiski ka edaspidi katseid oma võimu taastamiseks. [[1531]]. aastal maabus ta Norras ja püüdis seejärel Taanisse tungida. Frederik tegi seepeale liidu aga Christiani vana vastase [[Gustav Vasa]]ga ning koos suutsid nad Christiani tabada. Frederik pani ta vangi, kuhu too jäi kuni oma surmani. Gustavi ja Frederiki liit jäi kestma aga kuni Frederiki poja [[Christian III]] ja Gustav Vasa surmani (vastavalt [[1559]] ja [[1560]]).