Gerry Mulligan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Salvestus > salvestis
PResümee puudub
15. rida:
New Yorki tagasi pöördunud, leidis Mulligan oma kvartetile uue liikme, tromboonimängija [[Bob Brookmeyer]]i, kelle mängustiil oli küll Bakeri omast tunduvalt erinev, kuid kes sellegipoolest Mulligani klaverita kvartetti hästi sobis. Selle koosseisu parimaks albumiks peetakse 1954. aasta Pariisi-kontserdi salvestist.
 
1950. aastatel mängis Mulligan veel mitmes vähemtuntudvähem tuntud koosseisus. Koostöö trompetistitrompetist [[Art Farmer]]iga viis mõnede kriitikute arvates Mulligani parima albumi "What is There to Say" sünnini.
 
1950. aastate lõpus salvestas Mulligan kaks albumit altsaksofonisti [[Paul Desmond]]iga. Kui Desmond Dave Brubecki kvartetist lahkus, asus tema kohale just nimelt Mulligan. Erinevatel tuuridelturneedel oli aga Dave Brubecki bändbändi kummalisel kombel alati nimetatud trioks ning MulliganMulligani nende külalisesinejaks. Üks tuntumaid nimesid, kellega Mulligan koostööd tegi, oli legendaarne pianist [[Thelonious Monk]].
 
Mulligani hilisem karjäär oli vähemalt sama eklektiline. Enim tõstetakse esile tema plaati "Dream a Little Dream", kus Mulligan oma kvartetiga mängis nii standardeid kui originaalloomingut.
 
Äramärkimist väärib [[bossanovabossanoova]]-album "Paraiso", kus teeb kaasa Brasiilia lauljanna Jane Duboc.
 
Tema viimane album "Dragonfly" siirdus džäss fusioni-''fusion''<nowiki>'</nowiki>i radadele; sellel tegid kaasa sellised ''fusion''-muusikuid nagu [[Grover Washington]] ja [[Dave Samuels]].
 
Gerry Mulligan suri põlveoperatsiooni tüsistuste tagajärjel 1996. aasta jaanuaris.