Termotuumarelv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:IvyMike2.jpg|pisi|Esimese termotuumaseadme/laengu plahvatus 1. novembril 1952. aastal [[Enewetak]]il.]]
'''Vesinikupomm''' ehk '''termotuumapomm''' on [[massihävitusrelv]], milles kasutatakse [[termotuumareaktsioon]]ili ehk tuumasünteesireaktsiooni, kergete aatomituumade ühinemist ([[tuumasüntees]]i), mille käigus vabaneb plahvatuslikult väga suur [[energia]].
 
[[Termotuumakütus]]ena kasutatakse [[vesinik]]u [[isotoope]] [[deuteerium]]i (²H) ja [[triitium]]i (³H). [[Termotuumalaeng]] ([[liitium]]i ja deuteeriumi segu) on tavaliselt ümbritsetud uraanikestaga. Raskete [[aatomituum]]ade (näiteks [[uraan-235]]) lagunemine ([[tuumalõhustumine]]) on [[aatomidetonaator]]iks, millest saadud energia arvel saavutatakse termotuumareaktsiooniks ²H + ³H → 4[[heelium|He]] + [[neutron|n]] vajalik ülikõrge temperatuur (umbes 10 MK) ja rõhk.<ref>Tehnikaleksikon, Tallinn "Valgus" 1981, lk. 513, 543</ref>
 
Vesinikupommi katsetusi on teinud ainult kuus riiki: [[Venemaa]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hiina]], [[Prantsusmaa]] ja [[India]]. 6. jaanuaril [[2016]] teatas [[Põhja-Korea]] vesinikupommi katsetusest, kuid seda pole sõltumatud allikad kinnitanud.