Korsika vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
58. rida:
}}
 
'''Korsika vabariik''' oli iseseisev riik, mis eksisteeris [[Korsika]] saarel aastatel [[1755]]–[[1769]].
 
Novembris 1755 kuulutas [[Pasquale Paoli]] välja Korsika iseseisvuse. Korsika eraldus sellega [[Genova vabariik|Genova vabariigist]].
86. rida:
[[1751]]. aastal lükkasid Korsika iseseisvuslased tagasi Genova kuberneri pakutud reformid ja tegid [[Gian Petro Gaffori]]le ülesandeks moodustada alternatiivne valitsus. Järgmisel aastal Gaffori mõrvati ja ajutise valitsuse juhiks nimetati [[Clemente Paoli]], kes kutsus oma sugulase [[Pasquale Paoli]] koju tagasi. Pasquale oli veetnud oma nooruse eksiilis [[Napoli]]s ja teeninud koos isaga [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] armees. Ühtlasi oli ta jätkanud humanistliku hariduse omandamist filosoofi [[Antonio Genovesi]] juhendamisel. Korsikale tagasi jõudnuna valiti ta aprillis [[1755]] [[Morosaglia]] esindajana rahvuskogusse. Sama aasta [[15. juuli]]l [[Casabianca]] Püha Antoniuse kloostris kogunenud rahvuskogu valis Pasquale Paoli Korsika rahva kindraliks (valitsuse ja sõjavägede juhiks). Iseseisva Korsika pealinnaks sai [[Corte]].<ref name=corte>[http://www.napoleon.org/en/magazine/itineraries/course/corse_parcoursfive_english.asp?id=448687 Corte] Napoleon.org (vaadatud 27.03.2015)</ref>
 
Ülestõusnute juhtide üks esimesi ülesandeid oli koostada Korsika riigi põhiseadus. See töötati välja kuudel pärast uue valitsuse moodustamist, esitati kinnitamiseks põhiseaduslikule kogule ja jõustati novembris 1755. Seda peetakse Korsika vabariigi loomiseks<ref name=brit652/>. Uus põhiseadus lähtus genovalaste rajatud ja korsiklastele mitte eriti meelepärasest institutsionaalsest struktuurist, püüdes seda parandada ja täiustada. Võttes arvesse, et Paoli töötas tõeliselt valgustatud põhiseaduse välja eriolukorras, keset sõda, geograafilist ja poliitilist isolatsiooni, sai ta Euroopa valgustatud ringkondades väga populaarseks. Tema põhiseadus mõjutas ilmselt ka hilisemaid ülestõusnuid [[Põhja-Ameerika]]s, kes inkorporeerisid mitmed sarnased põhimõtted [[1787]]. aastal [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|Ameerika Ühendriikide põhiseadusse]]esse.
 
Korsika põhiseadus pälvis oma erakordse uuenduslikkusega tähelepanu üle kogu Euroopa ja hiljem, 1760. aastate alguses, palus Paoli selle täiustamisel abi prantsuse filosoofilt [[Jean-Jacques Rousseau]]'lt. Rousseau küll ise Korsikale seadusandlustseadust täiustama ei tulnud, kuid elas siiralt kaasa Paoli ideedele ja püüdlustele.<ref>Caird, H. L. [https://books.google.ee/books?id=xZ3uAgAAQBAJ&pg=PA149 The History of Corsica] London, Fisher Unwin, 1899, 149.</ref>
 
Uue valitsuse esimestel kuudel pidi Paoli pidama sisevõitlust [[Emanuele Matra]] juhitud ja prantslaste toetatud dissidentidega, kes ei olnud nõus Paoli valimisega. Paoli pooldajatel õnnestus nendest novembris võitu saada. Matra saadeti Korsikalt välja, kuid mõned tema pooldajad jätkasid veel aastaid relvastatud vastupanu Paoli valitsusele.
132. rida:
Korsika minek [[Prantsusmaa]] koosseisu võimaldas Prantsusmaal sõjaväelist karjääri teha ja tõusta hiljem Prantsusmaa keisriks [[1769]]. aastal sündinud korsika poisil, kes sai tuntuks [[Napoleon I]] nime all.<ref name=eurowar/>
 
Korsika vabariigi langus valmistas kõige enam meelehärmi [[Suurbritannia]]le, vabariigi peamisele liitlasele ja toetajale: saart peeti ülimalt oluliseks Suurbritannia huvidele [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja selle vallutamist prantslaste poolt peeti Briti valitsuse läbikukkumiseks.<ref>Simms, Brendan. ''Three Victories and a Defeat: The Rise and Fall of the First British Empire, 1714–1783.'' London, Penguin Books, 2008, 663.</ref> Paljud emigreerinudemigreerunud korsika iseseisvuslased võitlesid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjas]] Suurbritannia poolel, paistes eriti silma [[Gibraltari suur piiramine|Gibraltari suure piiramise]] ajal Prantsusmaa ja [[Hispaania]] vägede poolt.
 
Korsiklaste iseseisvuspüüdlused aga ei lakanud ja uuesti õnnestus Paolil lühiajaliselt Korsika iseseisvus taastada niinimetatud [[Korsika kuningriik (1794)|Inglise-Korsika kuningriigi]] loomisega (eksisteeris aastatel [[1794]]–[[1796]]). Siiski ei suutnud Briti armee ja laevastik ka sel korral saart kaitsta ning see langes uuesti Prantsusmaa võimu alla.