Erinevus lehekülje "Nüüdisaegsed olümpiamängud" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (NL > Nõukogude Liit)
P
[[Pilt:Olympic flag.svg|right|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]]
 
'''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica">{{cite web|title=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|publisher=Encyclopædia Britannica|accessdate=16. aprill 2013}}</ref> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[Olümpiahartaolümpiaharta]]st.
 
Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muutusi – jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|amatöörspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[profisport|profispordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu.
 
Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude organiseerimiskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas Olümpiahartagaolümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui kolmteist tuhat sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal.
 
Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suurteks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, [[doping]]u kasutamine, [[korruptsioon]]iskandaalid ja [[terrorism]]. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata.
[[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal muutis Brookes mängude nime [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref>Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref>
 
Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref>Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref><ref>Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm oli väga sarnane Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref>Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[Olümpiahartaolümpiaharta]] alusraamistik.<ref>Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref>{{cite news |url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |title= Crystal Palace Olympic arena |publisher= Museum of London |accessdate=24. märts 2013}}</ref>
 
=== Olümpiamängude taaselustamine ===
[[Pilt:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomite]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]]
 
[[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad Olümpiahartatolümpiahartat.<ref>{{cite web|title=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|accessdate=2. mai 2009}}</ref> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorluslepingutesponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.<ref>{{cite web |title=Roles and responsibilities during the Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|date=veebruar 2008|url=http://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |format=PDF|accessdate=2. mai 2009}}</ref>
 
Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks:
[[Pilt:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]]
 
Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[Olümpiahartaolümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1">{{cite web |title=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|format=PDF|date=veebruar 2008|accessdate=17. märts 2013}}</ref> Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.<ref>{{cite news |url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|title= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |publisher= The Telegraph |date=27. juuli 2012 |accessdate=17. märts 2013}}</ref> Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega kõige meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.<ref>{{cite news |url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|title= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |publisher= PoliticalArticles.NET |date=9. august 2008 |accessdate=17. märts 2013}}</ref>
 
Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast organiseerimiskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" />
Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref>{{cite web |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |title=International Sports Federations |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref>{{cite web |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archiveurl=http://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |archivedate=29. aprill 2011 |title=Factsheet: The sessions |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |page=1 |accessdate=8. veebruar 2009}}</ref> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref>{{cite web |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |title=Golf being considered for 2012 Olympics |publisher=Golf Today |accessdate=26. märts 2013}}</ref>
 
[[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i instungjärguleistungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports">{{cite web |url=http://www.webcitation.org/5gKml7Xpv |title=Factsheet: The sports on the Olympic programme |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |format=PDF |accessdate=27. märts 2013}}</ref> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf">{{cite web|title=Golf, rugby added for 2016 and 2020|publisher=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|date=9. oktoober 2009|accessdate=27. märts 2013}}</ref>
 
[[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico City]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" />
Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com">{{cite news| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0| title=Bar countries that ban women athletes|publisher=The New York Times |date=19. mai 2008| accessdate=1. aprill 2013}}</ref> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref>{{cite news |url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |title=Arab women make breakthrough at Games |publisher=CNN |date=23. september 2000 |accessdate=1. aprill 2013}}</ref> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref>{{cite news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |title=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC| date=22. juuni 2004| accessdate=1. aprill 2013}}</ref> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref>{{cite news |title=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |publisher=''Huffington Post'' |date=29. juuli 2008 |first=David |last=Wallechinsky}}</ref>
 
[[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport komisjon]]i eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]].
 
[[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[Olümpiahartaolümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: "Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata."<ref name="nytimes.com" /> [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: "ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust."<ref>{{cite news |url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |title=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent| date=4. juuli 2010| accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
 
2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:<ref>{{cite news|title=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|publisher=SI.com|date=12. juuli 2012|accessdate=13. juuli 2012}}</ref> Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.<ref>{{cite news| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |title=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |publisher=BBC |date=12. juuli 2012}}</ref> Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.<ref>{{cite news|title=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|publisher=Al Arabiya News|date=13. august 2012|accessdate=1. aprill 2013}}</ref>
 
Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].<ref>{{cite news| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|title=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|date=13. august 2009|access date=1. aprill 2013}}</ref> HetkelPraegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]].
 
=== Sõjad ja terrorism ===
[[Pilt:Winter olympics all cities.PNG|pisi|upright=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks.]]
 
Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro">{{cite web |title=Olympic Charter|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|format=PDF|accessdate=18. aprill 2013|date=juuli 2011}}</ref> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[Olümpiahartaolümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="olympiaharta" /><ref name="bidpro" /><ref name="hostcity">{{cite web |title=Choice of the host city|publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|accessdate=15. märts 2013}}</ref> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" />
 
Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" />
{{note|d|[a]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Chicago]], kuid mängud viidi [[Saint Louis]]esse, kus toimus samal ajal [[maailmanäitus]].
{{note|d|[b]}} Ei olnud ROKi poolt tunnustatud.
{{note|d|[c]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Rooma]], kuid mängud viidi vulkaan [[Vesuuv]]i vulkaani purske tõttu Londonisse.
{{note|d|[d]}} Stockholmis peeti [[Ratsasport|ratsaspordi]] võistlused. Ratsutamisvõistluste korraldusõiguse saamiseks pidi Stockholm eraldi kandideerima. Stockholmi viidi olümpiatuli ning seal peeti nii ava- kui ka lõputseremoonia.
{{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking.
107 501

muudatust