Redaktsioon: 14. november 2015, kell 13:50 redigeeri 90.190.71.25 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2016, kell 22:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: [[1608]]. aastast on teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel. [[1888]] saatis [[õigeusu kirik]] [[Kostroma]] [[Ipatjevi klooster\|Ipatjevi kloostrist]] [[nunn]] [[Varvara (Blohhina)]] kolme õe saatel Virumaale haigeid ravitsema. Aastal [[1891]] anti luba rajada Pühtitsasse [[nunnaklooster]] ~~rajada~~, mille esimeseks eestseisjaks saigi ema Varvara. Ehituse [[patroon]] oli [[Eestimaa]] [[kindralkuberner]] vürst [[Sergei Šahhovskoi]]. Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri [[Illuka kirik]]. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster. Kloostri hooned on püstitatud tervikut silmas pidades: nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, [[haigla]], Jumalaema Uinumise [[peakirik]], värava [[kellatorn]], kool ja [[võõrastemaja]]. ~~Koostriaias~~Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. See on usklike hulgas püha puu. Kloostri tähtsaim ehitis on [[Moskva-Jaroslavli koolkond\|Moskva-Jaroslavli koolkonna]] [[sakraalehitis]]i jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel [[1908]]–[[1910]]. Selle [[arhitekt]] oli [[Aleksander Poleštšuk]]. Kolmelöövilises kirikus on kolm [[altar]]it, rikkalik männipuust nikerdatud [[ikonostaas]] ja haruldasi [[seinamaaling]]uid. Seal on ruumi 1200 inimesele. 59. rida: == Kirjandus == *Pendel näidaku kulla peidupaiku. [[Virumaa Teataja]], 17. jaanuar 1936, nr. 6, lk. 2. {{Coordinate \|NS=59.19861111 \|EW=27.53611111 \|type=landmark \|region=EE}}

Kuremäe klooster: erinevus redaktsioonide vahel