Vikipeedia

Korduvkasutatav kanderaketisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
2. rida:
'''Korduvkasutatav kanderaketisüsteem''' või '''korduvkasutatav kanderakett''' on kanderaketisüsteem, mida on võimalik kosmosesse lennutada enam kui ühel korral. Sellele vastandub [[ühekordselt kasutatav kanderaketisüsteem]], mille kasutamine on piiratud ühe korraga.
 
Ühtegi täielikult korduvkasutatavat orbitaalset [[kanderakett]]i pole veel olemas. Korduvkasutatavuse eesmärgile kõige lähemale jõudis osaliselt korduvkasutatav [[Space Shuttle]]. Osa kosmosesüstiku kanderaketisüsteemist, sealhulgas põhimootoreid ja kahte tahkekütus-[[stardikiirendikiirendusrakett]]ti, kasutati järgmisel lennul uuesti, kuid alles pärast mitmekuiseid taastustöid lendude vahepeal. [[kosmosesüstiku välispaak|Süstiku väline kütusepaak]] ja kanderaketisüsteemi koormuskanderaam asendati igaks lennuks uutega.<ref name=nasaStudy1980>{{cite web|url=http://www.astronautix.com/craft/stsation.htm|title=STS External Tank Station|publisher=Ntrs.nasa.gov|accessdate=7. Jaanuar 2015}}</ref>
 
Arvatakse, et orbitaalsed korduvkasutatavad kanderaketisüsteemid hakkavad tulevikus pakkuma odavat ja töökindlat ligipääsu [[kosmos]]ele. Korduvkasutatavus suurendab aga kanderaketisüsteemi massi. Näiteks on vajalik mittekuluv orbiidilt laskumise ablatsioonkaitse ja arvatavasti ka sõiduki tugevam konstruktsioon, mis peaks vastu korduvatele lendudele. Kuna kogemused taoliste sõidukitega seni puuduvad, siis pole teada ka selliste süsteemide tõelised kulud ning töökindlus.
42. rida:
[[X-20 Dyna-Soar]] on üks varastest VTHL-i kavandeist{{lisa viide}}, [[HL-20]] ja [[X-34]] on 1990. aastatest pärinevad VTHL-i näited{{lisa viide}}. 2010. aasta veebruari seisuga oli VTHL [[X-37]] läbinud esialgse arendusfaasi ja sooritanud esimese salastatud, enam kui seitse kuud kestnud orbitaalse kosmosemissiooni{{lisa viide}}. Tänapäevaste mehitatud VTHL [[kosmoselennuk]]ite näideteks on [[Dream Chaser]]i ja [[Prometheus (kosmoselennuk)|Prometheus]]e kontseptuaalsed kosmoselennukid, mis mõlemad pakuti välja [[NASA]] [[CCDev-programm]]i raames.
 
1960. aastate lõpus alustati [[Space Shuttle]]'i kavandi välja töötamisega. Algsete ideede seast valiti viimaks välja korduvkasutatav kaheastmeline VTHL kavand, mille tulemusel sündis korduvkasutatav kasulikku lasti kandmiseks mõeldud orbitaalne kosmosesõiduk ja kaks korduvkasutatavat tahkekütus-stardikiirendit[[kiirendusrakett]]i. Väline kütusepaak ja kanderaketi koormuskanderaam olid ühekordse kasutusega. Varased uuringud aastatest 1980 ja 1982 nägid võimalusi kosmosesüstiku välise kütusepaagi kosmoses erinevatel eesmärkidel taaskasutamiseks<ref name=nasaStudy1982>NASA-CR-195281, "Utilization of the external tanks of the space transportation system". NASA, 23.–27. august 1982</ref><ref name=nasaStudy1980 />, kuid NASA ei arendanud neid ideid ettepaneku etapist kunagi edasi.
 
1970. aastatel pakuti välja uusi VTVL- ja HTHL SSTO-tüüpi kavandeid [[päikeseenergia satelliit|päikeseenergia satelliitide]] ({{keel-en|solar-power satellite}}) ja militaarse iseloomuga rakenduste jaoks. [[Boeing]] viis läbi VTVL SSTO-uuringu. HTHL SSTO-kavandite seas olid nii [[Rockwell International|Rockwelli]] Star-Raker kui ka Boeingu HTHL SSTO-uuringu kavandid. Kuna USA suunas kõik vahendid Space Shuttle'i välja arendamisele, siis jäid ülejäänud projektid rahastamata. [[Nõukogude Liit]] võttis USA-st [[Energija-Buran|Burani]] ehitamisega eeskuju. Teised riigid ja kosmoseagentuurid eelistasid jääda ühekordselt kasutatavate kanderakettide juurde nende madalama riski ning arendustöö odavuse tõttu.
85. rida:
===Risttoitega süsteem===
 
Risttoitega süsteemis asetsevad kaks või kolm samasugust astetraketiastet üksteise kõrval ja raketikütuse põlemine toimub paralleelselt. Orbiidile jõudva astme kütusepaagil ei lasta tühjeneda, kiirendiastme(te)kiirendusrakettide kütust kasutatakse nii kiirendiastme(te)kiirendusrakettide kui ka orbiidile jõudva astmeraketiastme mootorite käitamiseks. Kui kiirendiastmeteskiirendusrakettides kütus lõppeb, siis heidetakse need küljest ja (tüüpiliselt) lauglevad pehmeks maandumiseks maapinnale tagasi. Süsteemi eeliseks on see, et astmete massi suhe väheneb olulisel määral selle tõttu, kuidas risttoide raketivalemit muudab.
 
Kahe risttoitega astme puhul <math>I_\text{sp}\cdot g_0 \cdot \ln \frac{2MR^2}{MR+1}</math>; kolme risttoitega astme puhul <math>I_\text{sp}\cdot g_0 \cdot \ln \frac{3MR^2}{MR+2}</math>; kus <math>\textstyle MR</math> on massi suhe ja <math>\textstyle I_\text{sp}</math> on eriimpulss.
 
Lähenemise puuduseks loetakse seda, et eraldi orbiidiastme ja kiirendigakiirendusraketiga või mõlemat funktsiooni täitva samasuguse astmegaraketiastmega kanderaketisüsteem võib langetada kanderaketi jõudlust ja töökindlust ning viia võimaliku kulusäästu nulli. Samas on kasuliku lasti orbiidile toimetamise kulu vähendamine raketi maksimaalse jõudluse arvel risttoitega süsteemi põhiloogikaks. Samuti võib kahe või kolme aerodünaamiliste kandepindadega astme kanderaketis kõrvuti asetamine keeruline olla. Optimistliku vaate kohaselt tähendab madalam massi suhe arenduskulude vähenemist, isegi juhul kui astmed on erineva ehitusega. Ehkki paljude lennusõidukite konstruktsioonid on võrreldes nende algsete loojate kavatsustega tundmatuseni muutunud (mille parimaks näiteks võib lugeda lennukit [[Boeing 747]]), näitab hävituslennuki [[F-35]] aeglane ja vaevaline sünd, et alati pole taoline paindlikus garanteeritud.
 
Plaani järgi peaks risttoide mängima SpaceX-i kanderaketi [[Falcon Heavy]] kavandis olulist rolli. See oleks ka üks peamistest põhjustest miks antud kanderakett suudab toimetada orbiidile ligi neli korda sama palju kasulikku lasti kui [[Falcon 9]] v1.1.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Korduvkasutatav_kanderaketisüsteem"