20. eesti diviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
== Eellugu ==
1940. aastal oli [[Nõukogude Liit]] annekteerinud<ref>Estonia 1940–1945, lk 1-6</ref> [[Leedu]], [[Läti]] ja [[Eesti]], seades seal ametisse [[kommunism|kommunistlikud]] nukuvalitsused. Baltimaade
Kui Saksa väegrupi [[väegrupp Nord|Nord]] väed 1941. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus [[Baltimaad|Balti riikidesse]] jõudsid, tervitas arvestatav osa kohalikku rahvast neid kui nõukogude võimust ja [[
== Moodustamine ==
97. rida:
===Mai 1944 ===
26. mail 1944 sai eesti diviis lõpliku nime – 20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.) (''20. Waffen-Grenadier Division der SS (estnische nr. 1)''. Diviisi komplekteerimine lõppes alles juunis. Suve algul 1944 loodi diviisi koosseisu senistele 45. ja 46. rügemendile juurde kolmandad pataljonid ning moodustati 47. rügement, samuti täiendati eriüksuseid. Loodi 20. tagavara- ja väljaõpperügement (''Ersatz- und Ausbildungs Regiment'' [[Klooga]]l) ja 20. välitäienduspataljon (''Feldersatz Batallion'' Kehras). Diivisiülem F. Augsberger soovis moodustada veel teise Eesti SS-diviisi, mis kuulus ka [[Heinrich Himmler]]i plaanide hulka, ning saada siis Eesti SS-korpuse ülemaks. Sarnaselt oli toimunud kahe Läti SS-diviisiga, mis moodustasid Läti SS-korpuse. Kahjuks põrkusid omavahel SSi ja Wehrmachti ning eestlaste huvid (plaan oli kolme (2 lahing- ja 1 tagavaradiviisi moodustamiseks) Tulemuseks ei olnud mitte teine Eesti diviis, vaid kuus nõrka piirikaitserügementi.
Seoses saksa armee strateegiliste probleemidega teistel rinnetel, oli Narva rindele jäänud juuniks 1944 ainult 5 Saksa alakomplekteeritud diviisi ja 20. Eesti diviis, kokku 27 000 meest. Punaarmee kahes armees oli neile vastu panna 205 000 meest ning ülekaal tulejõus oli kaheksakordne, lennuväes üheksakordne ja tankiväes kolmekordne. Punaarmee alustas rünnakuid [[Auvere lahingud]] ruumis, et piirata sisse [[Armeegrupp Narva]] (''Abteilung “Narwa”'').
177. rida:
22. jaanuaril 1945 paisati diviis võitlusgruppidena Oppelni ja Breslau-Briege rindelõiku Punaarmee pealetungi pidurdama. Võitlusgrupp koosnes diviisi staabist, kahest jalaväerügemendist, tankitõrjeüksusest, kahest suurtükiväe divsjonist ja toitlustusrühmast. 22. jaanuari õhtul lahkus Neuhammerist 45. rügement Riipalu juhtimisel ja 26. jaanuaril 46. rügement Rebase juhtimisel. Neuhammerisse jäid ainult diviisi staabi osad ja 47. rügemendi koosseisus 20 eestlasest ohvitseri, 260 allohvitseri ja sõdurit ning 8 saksa ohvitseri ja 20 sõdurit. Samuti jäi Neuhammeri veel 20. SS-väljaõppe- ja tagavararügement u. 500 mehega.
23. jaanuaril 1945 löödi Briege linna saabunud 45. rügemendi võitlejate poolt linna tunginud punaarmeelased tagasi. 46. rügement saabus Briegi ja asus rindele Dambrau-Karbischau piirkonnas koos gruppidega
Võitlusgrupi saabumisel Oppelni alla, oli Punaarmee Oderi jõe juba ületanud ning Oppelni põhjatiiva kaitseks otsustas Augsberger, et on vaja rünnata väljaspool tema kaitseliini asuvaid Birkenthali, Hallendorfi ja Preisdorfi külasid. Järgmisel päeval tungis Punaarmee 3. tankiarmee Neisse suunas ja kohtus Kampfgruppe Jeckleniga ning vallutas Grottgau. Saksa väed asusid kaitseliinile Oppelni-Grottgau-Wanseni joonele ning seda liini suudeti kaitsta kuni märtsi keskpaigani. 13. veebruaril 1945 allutati 20. SS-diviis Saksa 8. armeekorpusele ning üks eesti pataljon suunati Kampfgruppe Friedrich ja teine pataljon 615. diviisi staabi alluvusse.
250. rida:
**14. kompanii, 15. kompanii.
*[[20. Relva-SS Grenaderidiviisi 20. õhutõrjeüksus]] (''SS-Flak-Abteilung 20 der 20. Waffen-Grenadier-Division der SS''), ''SS-Sturmbannführer'' [[Fritz Bergmann]] (21.12.1907–04.08.1944)
*[[20. Relva-SS Grenaderidiviisi 20. tankitõrjeüksuss|20. Relva-SS Grenaderidiviisi 20. tankitõrjeüksus]] (''Panzer-Jäger-Abteilung 20 der 20. Waffen-Grenadier-Division der SS'') ''SS-Sturmbannführer'' [[Bernhard Langhorst]] (13.12.1913–8.7.1996)
===Pataljonide kujundamine===
| |||