Richard Strauss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Kirjutasin, kes teda on mõjutanud. Samuti "Don Juanist" ning orkestratsioonist. |
||
7. rida:
10-aastaselt kuulis Strauss [[Richard Wagner]]i oopereid "[[Lohengrin]]", "[[Tannhäuser]]" ja "[[Siegfried]]", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "[[Tristan ja Isolde (Wagner)|Tristani ja Isolde]]" [[partituur]]iga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle.
[[1882]]. aastal astus Strauss [[Müncheni Ülikool]]i, õppides [[kunstiajalugu]] ja [[filosoofia]]t. Aasta hiljem ta siirdus [[Berliin]]i. [[1885]] naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898-1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. See amet oli Saksa orkestrijuhtide jaoks kõrgeim positsioon. Hiljem töötas ta ka Viini Riigiooperi peadirigendina. Strauss reisis palju ning oli oodatud külalisdirigent.
Loomingus on näha [[Johannes Brahms|Brahmsi]], [[Ferenc Liszt|Liszti]], [[Hector Berlioz|Berliozi]] ja [[Richard Wagner|Wagner]]<nowiki/>i mõjutusi.
Suurem osa tema noorpõlveloomingust on tänaseks unustatud. Esimesteks olulisteks teosteks on tema [[Sümfooniline poeem|sümfoonilised poeemid]]. Need lähtuvad Wagnerilikult hilisromantilisest helikeelest.
Oma maailmakuulsuse saavutas Strauss sümfoonilise poeemiga "Don Juan". Inspiratsiooni sai ta Austria luuletaja [[Nikolaus Lenau]] samanimelisest poeemist. Selles ülistatakse tugevat ja sõltumatut isiksust. Esiettekandel oli osa publikut vaimustunud, osa aga väga nördinud. Põhjus oli selles, et teos mõjus tol ajal harjumatult modernselt.
Straussi orkestratsioonioskus oli väga hea. Orkestripartiid on ülimalt virtuoossed, pillisoolosid kasutab ta meelsasti. Sageli lisab ta teostese ka tavatuid pille, näiteks on ta kasutanud [[Tuulemasin|tuulemasinat]].
[[10. september|10. septembril]] [[1894]] abiellus Strauss [[sopran]]i [[Pauline Maria de Anna]]ga. Naine oli tuntud oma võimuka ja impulsiive loomu poolest, kuid abielu kujunes õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("[[Neli viimast laulu]]", [[1948]]) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele.
| |||