Vikipeedia

Magnetresonantstomograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Tuumamagnetresonants|Tuumamagnetresonantsi]] kui nähtust kirjeldas esmakordselt [[Isidor Isaac Rabi]] 1938. aastal, arendades edasi [[Otto Stern|O. Sterni]] ja [[Walther Gerlach|W. Gerlachi]] poolt 1922. aastal läbi viidudtehtud pöördelise tähtsusega [[Kvantmehaanika|kvantmehaanilist]] katset, mis kujutas endast laetud osakeste juhtimist läbi [[Heterogeenne süsteem|heterogeense]] [[Magnetväli|magnetvälja]]. I.I. Rabi sai avastuse eest 1944. aastal [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]].
 
Rabi täheldas, et magnetilised aatomituumad nagu <sup>1</sup>H ([[prooton]]) ningja <sup>31</sup>P ([[fosfor]]) suudavad neelata [[Raadiosagedus|raadiosageduslikku]] energiat, kui need tuumad asuvad magnetväljas ning tuumasid mõjutav sagedus on valitud spetsiifiliselt konkreetsetet tüüpi aatomituumasid silmas pidades. See avastus pani aluse omaette uurimismeetodile – tuumamagnetresonantsile –, mille abil on võimalik tuumasid mõjutava [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise]] sageduse varieerimisega uurida erinevaid aatomituumasid ning lausa erinevaid ühendeid, mille koostises uurimise all olevad aatomituumad paiknevad.
 
1950. aastatel toimus valdkonnas hüppeline areng, mil nähtust kasutati laialdaselt erinevate [[Orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] analüüsiks ningja dokumenteerimiseks. 1971. aasta septembris leiutas [[Paul Lauterbur|P. C. Lauterbur]] [[Herman Carr|H. Carri]] ühedimensioonilise TMR-i edasi arendades TMRT-d, mille teooria ja esimesed katsepildid avaldas ta 1973. aasta märtsis. Füüsik-matemaatik [[Peter Mansfield|P. Mansfield]] aitas 1970. aastate lõpus välja arendada matemaatilise tehnika, mille abil muutus TMRT hulga kiiremaks. Esimene uuring elava inimese peal viidi läbi 1977. aastal, esimene kasvaja tuvastati MRT abil 1980. aastal.
 
[[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]t, mis on ajalooliselt magnetresonantstomograafia meetodite aluseks, kasutatakse laialdaselt ainete struktuuri uurimiseks. Selle meetodi arendamise eest sai [[šveitslased|šveitslane]] [[Richard Ernst]] [[1991]] [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] ja [[šveitslased|šveitslane]] [[Kurt Wüthrich]] [[2002]] [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].
16. rida:
[[1960. aastad|1960. aastatel]] tekkisid ideed uue meetodi kasutamiseks meditsiinis. [[1977]] tehti esimene MRT-pilt inimkehast. [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia]]st eraldus omaette valdkonnana magnetresonantstomograafia.
 
[[2003]]. aasta lõpu seisuga oli maailmas kasutusel umbes 22 000 MRT-aparaati. Aastal 2003 tehti maailmas umbes 60 miljonit MRT-uuringut. Ühe uuringu maksumus on umbes 500 [[euro]]t.<ref>[http://www.teslasociety.com/mri.htm A Short History of the Magnetic Resonance Imaging (MRI)] - MRT lühiajalugu (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
== Lihtsustatud seletus meditsiini valdkonnas ==
Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsi[[magnetväli|magnetväljas]] koe [[molekul]]ide magnetmomenti omavate [[aatomituum]]ade (tüüpiliselt [[vesinik]]<nowiki/>utuumade) [[spinn]]ide orintatsioonideorientatsioonide tasakaaluolek, st. vastavate aatomite magnetväljad orienteerivad end välise magnetväljaga samas sihis.
 
Seejärel rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosageduslikke [[impulss]]e, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub n-ö ergastus.
25. rida:
Ergastusimpulsside lõppedes [[Relaksatsioon|relakseeruvad]] tuumade magnetmomentide suunad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad teatud raadiosagedusliku energiat, mida patsiendi ümber mähitud [[pool]]id registreerivad. Vastavaid signaale töötleb [[arvuti]], mis [[genereerima|genereerib]] teatud matemaatiliste [[Algoritm|algoritmide]] abil vastava koe detailse kujutise.
 
Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks [[ajukasvaja]]) eristamiseks normaalsest koest. <ref>[http://www.howequipmentworks.com/physics/medical_imaging/mri/magnetic_resonance_imaging.html How MRI works?] - Lihtne MRT tööpõhimõtte seletus (inglise keeles) (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
== Teaduslik seletus ==
=== Fourier' teisendusega TMR ===
[[File:Fid.jpg|thumb|FT-TMR-i FID -signaali idealiseeritud nädis (indutseeritud pinge vs. aeg), mis annab Fourier' teisendusel pinge vs. sageduse graafikul ühe piigi.]]
Tänapäeval kasutatakse parema MRT-signaali saamiseks [[Pidevkiirguse spektroskoopia|pidevkiirguse spektroskoopilise]] (CWS) meetodi asemel [[Fourier' teisendus|Fourier' teisendusega]] TMR-i (FT-TMR) meetodeid, mille põhimõtteks on tugevas magnetväljas (B<sub>0</sub>) olevate aatomituumade [[periood|perioodiline]] mõjutamine lühikeste raadiosageduslike impulssidega (1–10 μs), mis tekitavad esialgse magnetväljaga risti oleva lisamagnetvälja B<sub>1</sub>. Viimase toimel orienteeruvad magnetmomenti omavad tuumad magnetväljas ümber (asustavad kõrgema(id) [[energiatase|energiataseme]](id)) ning pärast impulsi lõppemist lähevad tuumad teatud aja jooksul [[Pretsessioon|pretsesseerudes]] tagasi algolekusse (B<sub>0</sub> magnetväljaga samasse sihti) – tuumad relakseeruvad. Algolekusse naasmine tekitab vastaval [[Larmori sagedus|Larmori sagedusel]] (ω = – γ B<sub>0</sub>, kus γ on [[güromagnetiline suhe]] [Hz/T]) [[Fluktuatsioon|fluktueeruva]] magnetvälja, mis [[Induktsioon|indutseerib]] ümbritsevas MRT-aparaadi mõõtemähises (poolis) ajas kahaneva amplituudiga pinge – [[vabainduktsioonsumbumine|vabainduktsioonsumbumise]] (ingl k. FID, ''free induction decay'') – teisisõnu mõõdetakse B<sub>1</sub>-ga samas suunas relakseerumise tulemusel toimuvat magnetvälja muutust ajas, mida kuvatakse pärast Fourier' teisendust TMR-i [[spekter|spektri]] sagedusteljel piigina. <ref name=MRT>[http://www.uni-leipzig.de/~energy/pdf/freuse4.pdf Lepzig University - Nuclear Magnetic Resonance] - Leipzig'i Ülikooli õppematerjal MRT kohta (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref><ref name=ivo>[http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/NMR.pdf Analüütiline keemia II]- tuumamagnetresonantsspektroskoopia (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
=== Relaksatsioon ja resolutsioon ===
37. rida:
[[Pikirelaksatsioon|Pikirelaksatsiooni]] aega T<sub>1 </sub>nimetatakse ka [[spinn-võre relaksatsiooniaeg|spinn-võre relaksatsiooniajaks]] ning see iseloomustab relaksatsioonimehhanisme, milles tuumade spinnid annavad ümbritsevale keskkonnale energiat ära, saavutades [[Termiline energia|termiliselt]] tasakaalulise jaotuse. Pikirelaksatsiooni nimetus tuleneb faktist, et vastavad mehhanismid üritavad spinnivektorite suunda muuta paralleelseks magnetvälja suunaga. Tüüpiliselt, mida tugevam on magnetväli, seda lühem on ka uurimise all oleva tuuma T<sub>1</sub>.
 
[[Põikrelaksatsioon|Põikrelaksatsiooni]] aega T<sub>2 </sub>nimetatakse ka [[spinn-spinn relaksatsioon|spinn-spinn relaksatsiooniajaks]] või [[Faas (elekter)|faas]]i[[Koherentsus|koherentsuse]] kadumise ajaks ning see iseloomustab magnetvälja suunaga risti toimuvaid relaksatsiooni mehhanisme. Pärast B<sub>1 </sub>impulssi on tuumad esialgselt ühes suunas orienteeritud ningja jätkavad pretsesseerumist ümber B<sub>0</sub> telje. Samas kaotavad lühikese aja möödudes tuumade spinnide faasid koherentsuse – mõningate tuumade spinni faasid jäävad teistest maha – see põhjustab B<sub>0</sub>-ga risti oleva summaarse magnetmomendi hääbumise faaside ühtlase jaotumise tõttu ajas, mida iseloomustabki T<sub>2</sub>. Tuuma põikmagnetmomendi amplituud langeb T<sub>2</sub> jooksul 37 protsendile.<ref name=relax>[https://www.ucl.ac.uk/nmr/NMR_lecture_notes/L5_3SH_web_shortened.pdf London's Global University - Nuclear Magnetic resonance - relaxation] - MRT relaksatsiooni seletus (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref><ref name=relax2>[http://www.drcmr.dk/mr Danish Research Center for Magnetic Resonance - A classical explanation of Magnetic Resonance and relaxation] - Taani Magnetresonantsi Teaduskeskuse materjal "Magnetresonantsi ja relaksatsiooni klassikaline seletus" (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
T<sub>2</sub><sup>* </sup>on praktikas mõõdetav FID relaksatsiooniaeg, mis arvestab ka magnetvälja ebahomogeensust. Nii T<sub>2</sub>-te kui ka T<sub>2</sub><sup>*</sup>-te on võimalik mõõta [[Hahn]]'<nowiki/>i kajakatses, misjuhul [[Eksponeeritus|eksponeeritakse]] proovi kahe järjestikuse RF -impulsiga, millest esimene pöörab tuuma spinni 90 kraadi B<sub>0</sub> telje suhtes ningja teine 180 kraadi B<sub>0</sub>-ga risti oleval tasandil (n-ö „peegeldab“ spinnivektoreid). Nendele kahele impulsile järgneb lühiajaline spinnivektorite koherentsus (maksimumis samasuunalisus), mida nimetataks kajaks. MuutesKui impulsside vahelistimpulssidevahelist aega pikemakspikendada, võib täheldada kaja amplituudi [[Eksponentsiaalne kahanemine|eksponentsiaalset vähenemist]], millest avaldub T<sub>2</sub>. Kuigi reaalsed FID signaalid hääbuvad ajas väga kiiresti, kasutatakse praktikas n-ö „kadunud signaali“ taastamiseks eelpool mainitud kaja meetodit.
 
Järgnev võrratus kehtib alati: 2T<sub>1</sub>≥T<sub>2</sub>≥T<sub>2</sub><sup>*</sup>
48. rida:
|-
|[[Rasvkude]]
|240–250
|240-250
|60–80
|60-80
|-
|[[Maksakude]]
57. rida:
|[[Neerukude]]
|650
|60–75
|60-75
|-
|[[Muskel|Musklid]]
|860–900
|860-900
|50
|-
72. rida:
|-
|[[Vesi]]
|4200–4500
|4200-4500
|2100–2300
|2100-2300
|}
''<small>Tüüpilised ligikaudsed relaksatsiooniajad sõltuvalt inimkoe tüübist 1,5 T juures</small>''<ref>[http://www.robots.ox.ac.uk/~jmb/lectures/medimanallecture1.pdf Brady M. Basics of MRI. Oxford Univ. 2004] - MRT kokkuvõtlik ülevaade meditsiini valdkonnas, relaksatsiooniaegadega kaalutud kuvandid (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
=== 1D MRT ===
TMRS puhul mõõdetakse kogu proovist saadud summaarset FID-d, millest saadakse Fourier' teisendusel resonantsi amplituudi ja sageduse (või [[keemiline nihe|keemilise nihke]]) spekter – need mõõtmised toimuvad tüüpiliselt võimalikult ideaalselt homogeenses magnetväljas.
 
(T)MRT puhul kasutatakse lisaks põhilisele magnetväljale B<sub>0 </sub>täpselt kontrollitud [[lineaarsus|lineaarseid]] magnetvälja [[gradient|gradiente]] erinevates tasandites. [[Larmori sagedus|Larmori sageduse]] valemist ω = – γ B, kus B = B<sub>0 </sub>+ B<sub>lokaalne </sub>(viimane [[komponent]] kirjeldab ruumilist lisamagnetvälja komponenti) selgub, et lineaarselt muutuvas magnetväljas muutub ruumiliselt ka vastava tuuma resonantssagedus. Nähtus võimaldab magnetvälja gradiendi täpsel kontrollimisel registreerida ningja viia vastavusse ka ühte tüüpi aatomite asukohta ning hulka gradiendiväljas sõltuvalt nende resonantssagedusest – seda protsessi nimetatakse ka [[Dimensioonilisus|ühedimensiooniliseks]] ehk 1D MRT-ks. <ref>[http://physics.wustl.edu/classes/SP2013/134/public/lec06.pdf Chang V. k-space and 1D NMR. ''Phys.
134'' 2013:4[ - 1D MRT ja k-ruum (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
=== 2D MRT ===
88. rida:
ω<sub>RF</sub>(z<sub>0</sub>) = γB<sub>0 </sub>+ γG<sub>z</sub>z<sub>0</sub>,
 
kus alaindeks RF tähendab raadiosagedusliku impulsi sagedust, mida peaks teatud koha z<sub>0</sub> mõjutamiseks kasutama. Tasandil z = z<sub>0</sub> püsivad [[pöörlev taustsüsteem|pöörlevas taustsüsteemis]] spinnid paigal, samal ajal kui suurematel ja väiksematel z väärtustel pöörlevad spinnid erineva kiirusega, kuna mõjutav RF -impulss ei täida nende kihtide jaoks resonantsitingimust.
 
Pöörlevas taustsüsteemis on viilu valikul seega oluline vaid z-telje suunaline magnetvälja gradiendi tugevus ningja mõjutava RF -impulsi [[ribalaius]]: mida kitsam on RF -impulsi ribalaius ehk kasutatavate sageduste vahemik, seda õhem uuritav viil valitakse. Kasvava tugevusega magnetväljas tuleb sama tüüpi tuumadest koosneva viilu valimiseks kasutada üha kõrgemat ω<sub>RF</sub>-d.<ref>[https://www.inkling.com/read/mri-the-basics-hashemi-bradley-lisanti-3rd/chapter-10/image-construction-part-i-slice Hashemi, Ray Hashman Bradley Jr W, Lisanti C. Image construction: Part I (Slice selection). In: MRI: The Basics. 3rd ed. Lippincott Williams & Wilkins; 2010.] - MRT viilu valimine (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
==== K-ruum ====
98. rida:
k<sub>x</sub> = γG<sub>x</sub>t = 1/λ<sub>x</sub>,
 
kus alaindeks x tähistab valitud telge, G<sub>x</sub> tähistab vastava telje suunalist magnetvälja gradienti [T/m] (tüüpiliselt [[suurusjärk|suurusjärgus]] 10–50 mT/m ja kestusega ~0,1ms), t gradiendi rakendamise algusest möödunud aega [s] ning λ<sub>x</sub> lühimat vahemaad ([[lainepikkus|lainepikkust]]) kahe samas faasis oleva spinni vahel piki valitud telge [m]. Seosest selgub, et mida kauem või mida tugevamat magnetvälja gradienti rakendatakse, seda suurem on lainearvu [[absoluutväärtus]] (lainearvu väärtus võib olla ka [[Imaginaararv|imaginaarne]]) ja seega seda väiksem reaalsetel juhtudel samas faasis olevate spinnide lainepikkus. Ruumiline sagedus k võimaldab kirjeldada iga tuuma spinni [[põikmagnetmoment|põikmagnetmomendi]] M<sub>r</sub> ajalist käitumist ruumis (n-ö [[labori taustsüsteem|labori taustsüsteemis]]). Viimati mainitud suurus on kõige tähtsam avaldis MRT-piltide saamiseks: see on valitud viilu summaarse spinni signaali väärtus k-ruumis, mida mõõdetakse praktikas eelpool mainitud (spinn)kaja (FID) tekitamise ningja registreerimise meetodil.<ref>[http://www.biij.org/2008/1/e15/ Moratal D, Valles-Luch A, Marti-Monmati L, Brummer ME. K-Space Tutorial: An MRI Educational Tool for a Better Understanding of K-Space (and MRI Image Artefacts).; 2008.] - MRT k-ruumi õppetööriist (põhimõte ning k-ruumi mõju kuvandite defektidele) (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref><ref name=kfilt>[http://www.revisemri.com/tools/kspace/ Reverse MRI - K-space tool] - interaktiivne k-ruumi muutev tööriist (võrdlusena k-ruum ja teisendusel saadav kuvand) (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
Täieliku 2D MRT-pildi leidmiseks tuleb leida M<sub>r</sub> väärtused erinevate ruumiliste lainearvude juures ningja seejärel teha kahedimensiooniline [[Fourier' pöördteisendus]].
 
Selgub, et k<sub>x</sub> = 0 ja k<sub>y</sub> = 0 juhul on kõik viilus olevad spinnid [[Koherentsus|koherentsed]] ning registreeritakse maksimaalne võimalik summarsesummaarse spinni signaal – see moodustab k-ruumi keskpunkti ja paneb paika [[kontrast|kontrasti]] taseme, kuid ei oma ruumilist informatsiooni. Ülejäänud punktid k-ruumis esindavad [[kompleksarv|kompleksarvulisi]] 2D Fourier' teisenduse kordajaid, st iga k-ruumi punkt lisab reaalse [[kuvandiruum|(kuvandi)ruumi]] peale vahelduva heleduse ja tumedusega [[planaarlaine|planaarlaineid]], mille:
* [[amplituud]] sõltub vastavas punktis mõõdetud summaarsest spinni amplituudist – tüüpiliselt on see esitatud k-ruumis [[hallskaala]] väärtusena, kus heledaim punkt vastab suurimale amplituudile, must madalaimale amplituudile ehk nullväärtusele – seega on k-ruum tegelikult [[kvaasi-n-mõõtmelisus|kvaasi-3D -ruum]];
* sagedus sõltub kaugusest keskpunktist (k<sub>x</sub> = 0, k<sub>y</sub> = 0) – mida kaugemal asetseb k-ruumi punkt keskpunktist, seda kõrgema sagedusega planaarlaine tekitab ta reaalses ruumis ning mida rohkem kõrgematesuurema sagedustegasagedusega laineid, seda detailsem pilt [[reaalne ruum|reaalses ruumis]] (võrdväärne rohkete järkudega kahedimensioonilise Fourier' seeriaga);
* nurk reaalse ruumi x-telje suhtes sõltub k<sub>y</sub> väärtusest – kuna k-ruum koosneb peamiselt kompleksarvudest, võib seda pidada [[Analoogia|analoogseks]] tüüpilise kompleksarvude ruumiga, seega kuna k<sub>x</sub> esindab [[reaalarvuline väärtus|reaalarvulisi väärtusi]] ningja k<sub>y</sub> [[imaginaarväärtus|imaginaarseid väärtusi]], avaldub vastav nurk järgnevalt: θ = arctan(k<sub>y</sub>/k<sub>x</sub>);
* resolutsioon sõltub k<sub>x</sub><sup>max</sup> ja k<sub>y</sub><sup>max</sup> väärtustest.<ref>[https://archive.org/details/ChrisMooreMRIk_space_d Moore C. Overview of MRI physics, k-space, and image reconstruction. 2006.] - MRT füüsika, k-ruumi ja kuvandi rekonstrueerimise ülevaade (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
=== 3D MRT ===
Leidub paljusid erinevaidpalju [[Mõõtmine|mõõtmisskeeme]], millel kõigil on omad eelised ja puudused, kuid kõik annavad lõpuks k-ruumi, kus iga punkt tähistab hallskaalas vastava [[Konfiguratsioon|konfiguratsiooni]] summaarse spinni väärtust. Pärast kahedimensioonilist k-ruumi Fourier’ teisendust saab [[difraktsioonimuster|difraktsioonimustrit]] meenutavast ruumilise info pildist reaalse ruumi kuvand. Skaneerides 2D MRT-kuvandeid järjestikku asetsevate viilude jaoks, on võimalik saada ka 3D MRT-kuvand.
 
== Mõõteprotsess ==
[[File:MRT mõõtmine.png|thumb|Tüüpiline lihtsustatud MRT mõõteprotseduur|402x402px]]
Tüüpilise spinn-[[kajakuva]] mõõtmine koosneb järgnevatest etappidest (vt. seletav skeem):
# uuritava viilu valimine teatud magnetgradientvälja G<sub>z</sub> rakendamisega (B<sub>0</sub> on juba varem rakendatud),
# 90-kraadise ehk π/2 raadiosagedusliku impulsi rakendamine,
# hajunud spinnifaaside [[fokuseerimine|refokuseerimine]] nõrgema vastassuunalise Gz väljaga,
# G<sub>y</sub> ja G<sub>x</sub> rakendamine (3. samm võib toimuda samal ajal),
# 180-kraadise ehk π RF -impulsi rakendamine kaja moodustamiseks,
# tekkinud kajasignaali mõõtmine G<sub>x</sub> rakendamisega,
# protsessi kordamine uue G<sub>y</sub> väärtusega pärast TR möödumist = uus rida k-ruumis.
124. rida:
Kui proovile rakendatakse x-teljelist gradienti G<sub>x</sub>, mis muudab k<sub>x</sub> väärtusi, nimetatakse protsessi [[sageduskodeerimine|ruumiliseks sageduskodeerimiseks]], kui aga y-teljelist gradienti G<sub>y</sub>, nimetatakse seda [[faasiline kodeerimine|faasiliseks kodeerimiseks]], kuigi sisuliselt on protsessid samaväärsed.
 
Kirjeldatud mõõteprotseduuriga täidetakse k-ruum rida-rida haaval, kuid võimalikud on ka teistsugused skeemid, mis kasutavad suuresti ära k-ruumi [[sümmeetria]]t ning millest igaühel on omad eelised ja puudused. Kõik need annavad 2D Fourier' teisendusel (praktikas 2D [[diskreetne kiire Fourier' teisendus|DFFT]]-d kasutades) reaalses ruumis 2D MRT -pildi. Sealhulgas võidakse kasutada kontrasti suurendamiseks T<sub>1</sub> ningja T<sub>2</sub> väärtustega [[kaalufunktsioon|kaalufunktsioone]] või teatud [[kontrastaine|kontrastaineid]].<ref>[http://cfmriweb.ucsd.edu/ecwong/BE208W08Lec03.pdf UC San Diego School of Medicine - Bioengineering - MRI - Hahn spin echo] - Hahn'iHahni kajakatse skemaatiline seletus (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref><ref>[http://afni.nimh.nih.gov/sscc/staff/rwcox/ISMRM_2006/ISMRM%20M-F%202006/files/TuE_01.pdf Physical review 1950: spin echoes] - Kajakatsekajakatse ülevaade (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
== Mõõteseadmed ==
131. rida:
* keskmise kihiga tehakse ruumilisi korrektuure magnetvälja [[Heterogeenne süsteem|heterogeensuse]] vähendamiseks või TMRT puhul vastupidiselt täpse magnetvälja gradiendi loomiseks, samuti kasutatakse seda ruumiliseks signaalituvastuseks;
* kõige seesmisema kihiga genereeritakse raadiosageduslik häiritus, samuti kasutatakse seda TMR-signaali tuvastuseks, kusjuures mõõdetakse alati mitme tuuma koondsignaal.
MRT peamine kasutusvaldkond on meditsiin, kus uuritakse inimeste pehmeid kudesid, kuna need sisaldavad hulganistihulgaliselt vett, mis omakorda koosneb MRT-uuringuteks sobilikest <sup>1</sup>H isotoopidest. Meditsiinis on statsionaarse magnetvälja tugevused tavaliselt 1,5 või 3 [[tesla]]<nowiki/>t. MRT-seadmed, mis kasutavad tugevamaid magnetväljasidmagnetvälju, ei kasutata inimeste uurimisel.
 
=== Eelised ===
137. rida:
* kasutatakse [[Ioniseeriv kiirgus|mitteioniseerivat kiirgust]];
* [[kujutistasand]] vabalt valitav;
* [[Elusorganism|elusorganismide]] [[invasiivne uurimine|mitteinvasiivne uurimine]] = võimaldab diagnoosidanäiteks [[multipleksskleroos|multipleksskleroosipolüskleroos]]i, [[ajukasvaja|ajukasvajaid]], [[lülisammas|lülisamba]] [[infektsioon|infektsioone]], [[Südameatakk|südameataki]] varajasi tundemärke jne;
* võimaldab teatud mõõteskeemide korral jälgida elusorganisme reaalajas;
* võimaldab paralleelset TMRS-i teostamist ehk ühendite analüüsi;
147. rida:
* töötavale masinale ei tohi läheneda metallist esemetega, sh [[Südamestimulaator|südamestimulaatoritega]], mis sisaldavad metallilisi osi, metallist [[implantaat|implantaatideg]]<nowiki/>a jne;
* elusorganismide puhul piiratud magnetvälja tugevus ja keskkonna temperatuur ohutuse tagamiseks = piiratud registreeritava signaali tugevus;
* väga kulukas osta, pidada ningja skaneerida: parema ja ohutuma magnetvälja saamiseks jahutatakse peamähist vedela [[heelium|heeliumiga]] ning seda läbivat voolu hoitakse pidevalt sees;
* kuvandi [[artefakt|artefaktid]] ([[defekt|defektid]]) ebapädeval kasutamisel;
* meetod on aeganõudev ningja uuritava suhtes liikumistundlik.<ref>[http://doc2doc.bmj.com/forums/open-clinical_radiology_pros-cons-of-mri-scans Doc2doc radiology forums: pros and cons of MRI] - MRT eelised ja puudused (arvamus) (vaadatud: 30. detsember 12.2014)</ref>
 
== Pildinäiteid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Magnetresonantstomograafia"