Dominikaani Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(lääneosas -> idaosas -- arvata on, et pime näpukas à la kopipeist jne ...)
PResümee puudub
| märkused =
}}
'''Dominikaani Vabariik''' on [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] riik [[Kariibi meri|Kariibi meres]] asuva [[Haiti saar]]e idaosas, mis läänestläänes piirneb [[Haiti]]ga.
 
Suure osa [[20. sajand]]ist oli Dominikaani Vabariik [[diktaator]]ite [[Rafael Leónidas Trujillo]] ja hiljem [[Joaquín Balaguer]]i võimu all. [[1978]]. aastast on demokraatia jalule seatud.
 
==Majandus==
Dominikaani Vabariigi majandus onsõltub suures sõltuvusessuuresti turismist.
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on majandusraskuste tõttu paljud [[dominikaanlased]] emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. [[New York|New Yorgi]] linnaosas [[Washington Heights]]is on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse ''Quisqueya Heights''. Arvatakse, et [[Haiti saar]]e põliselanikud [[aravakid]] kutsusid saare idaosa ''Quisqueya'', kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid [[latiinod]]e rühmi [[USA]]-s.
Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.
 
1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), selleks et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.
 
2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast, nende hulgas 111 venelast,; 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejaanud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 000 000 USA dollarit.
 
==Ajalugu==
136 803

muudatust