Kinnine linn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
12. rida:
Venemaal on kinnise linna [[omavalitsus]]el piiratud otsustusõigus. Seaduses ettenähtud juhtudel (maa ost ja erastamine, välisinvesteeringud jms) tuleb otsused kooskõlastada Venemaa föderaalvõimuga.
 
Venemaal on praeguseni alles 44 kinnist linna või asulat. 10 linna on [[Rosatom]]i alluvuses. Need on [[Železnogorsk (Krasnojarsk)|Železnogorsk]] ja [[Zelenogorsk]] [[Krasnojarski krai]]s, [[Zaretšnõi]] [[Penza oblast]]is, [[Lesnoi]] ja [[Novouralsk]] [[Sverdlovski oblast]]is, [[Ozjorsk]], [[Snežinsk]] ja [[Trjohgornõi]] [[Tšeljabinski oblast]]is, [[Sarov]] [[Nižni Novgorodi oblast]]is ning [[Seversk]] [[Tomski oblast]]is. Ülejäänud kinnised asulad on seotud sõjaväe või kosmonautikaga (näiteks [[Tähelinn]] ja [[Mirnõi (Arhangelski oblast)|Mirnõi]]). Peale selle näiteks [[Norilsk]] ja [[Dudinka]] ei kuulu küll kinniste linnade hulka, kuid välismaalased pääsevad sinna üksnes erilubadega. Samuti on piiratud pääs kogu [[Novaja Zemlja]] arhipelaagi, kus aastatel 1955–1990 viidi läbi 135 tuumakatsetust ning mis on radioaktiivselt reostatud.
 
== Kinnised linnad [[Eesti NSV]]-s ==