Erinevus lehekülje "Piet Roozenburg" redaktsioonide vahel

lisa
(lisa)
'''Piet Roozenburg''' ([[24. oktoober]] [[1924]] [[Ochten]] – [[27. aprill]] [[2003]] Ochten) oli [[Holland]]i [[kabe]]taja.
 
Piet Roozenburg oli neljakordne maailmameister [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] ([[1948]], [[1951]], [[1952]], [[1954]]) ja kaheksakordne Hollandi meister ([[1943]], [[1948]], [[1950]], [[1954]], [[1963]], [[1964]], [[1965]], [[1966]]).
 
Ta oli [[Ülemaailmne Kabeföderatsioon|Ülemaailmse Kabeföderatsiooni]] (FMJD) presidendikspresident aastail [[1978]]–[[1980]] ja [[19861985]]–[[1990]].
 
[[1992]]. aastal valiti ta [[Toulon]]is FMJD kongressil FMJD aupresidendiks. Tema nime kannab samast ajast ka karikas, mis antakse maailmameistrivõistluste ilusaima võidu eest.
==Elulugu==
Roozenburg õppis kabetama päris väikese lapsena oma onult. Teda peeti imelapseks. Kümneaastaselt mängis ta [[simultaan]]i 28 vanema vastase vastu. Ta kogus umbes poole võimalikust punktisummast. 11-aastaselt sai ta koos vanema vennaga Wim Roozenburgiga [[Rotterdam]]i maleklubi liikmeks. Tema kabeanne ilmnes kiiresti.
 
[[1943]] osales ta osales ta esimest korda Hollandi kabemaailmameistrivõistlustel. Ta võitis 7 partiid, viigistas 3 ja ei kaotanud ühtegi. See tähendas ülekaalukat võitu.
 
[[1948]] selgitati rahvusvahelise kabe maailmameister esimest korda välja FMJD uue süsteemi kohaselt turniiriga [[Rotterdam]]is. [[1. detsember|1. detsembril]] tuli maailmameistriks Piet Roozenburg (17 võitu, 3 viiki, 0 kaotust). Teiseks jäänut edestas ta 9 punktiga (see on tänini rekord). Ta valiti Hollandi aasta sportlaseks. Roozenburg jäi kabetroonile kaheksaks aastaks.
[[1950]] mängis Roozenburg klubi "Damgenootschap" poolt korraldatud minimatši Maurice Raichenbachiga tulemusega 2:1 (+1, +2).
 
[[1951]] kaitses Roozenburg tiitlit matšis R. C. Kelleriga, mille ta võitis tulemusega 9,5:8,5. Aastal [[1952]] peetud järjekordses tiitliturniiris säilitas Roozenburg maailmameistritiitli (12 võitu, 5 viiki, 1 kaotus). Tiitlit kaitses ta ka [[1952]] matšis W. Huismaniga tulemusega 8:4. Lõpuks kaotas ta tiitli [[Toronto]]s [[1956]] peetud turniiril M.[[Marcel Deslauriers]]'le.
 
Aastal 1956 loobus Roozenburg tegevkabest. Ta õppis majandust ning töötas erafirmades ja hiljem [[Twente Tehnikaülikool]] tehnikakõrgkoolisis. Aastatel [[1962]]–[[1966]] oli ta Hollandi tasemel tegevkabes tagasi, kuid maailmameistritiitli taotlemisest ta loobus. 1966 võitis ta veel 10 punktiga 13-st. Siis ilmusid [[Ton Sijbrands]] ja [[Harm Wiersma]], kes hakkasid Roozenburgile konkurentsi pakkuma. Ta jäi elu lõpuni tugevaks kabetajaks ([[1996]] võitis ta Švartsmani).
 
Kui Roozenburgil läks laupäevastel võistlustel osalemine liiga raskeks, otsustas ta [[2001]] koos klubiga NOAD korraldada peo, et tähistada tema lahkumist aktiivsest kabespordist. Hiljem mõtles ta ümber ja peole anti nimeks "Roozenburg 65 aastat aktiivselt kabespordis". Ta ei tahtnudki lõpetada. Samal ajal ilmus tema raamat "''Jeugdherinneringen van een wereldkampioen''" 'Maailmameistri noorusmälestused'. Kuigi Roozenburg loobus Hollandi tasemel mängimisest, mängis ta provintsi tasemel edasi.
 
Roozenburg osales Kuningliku Hollandi Kabeliidu (KNDB) tegevuses, ilmutades end hea organisaatori ja kabetajate eest hoolitsejana. Ta pani käima kabetajate ettevalmistamise süsteemi.
 
Roozenburgi mängulaad kabetajana oli ründav. Ta tegi palju [[avang]]u-uuendusi. Üks avang on nimetatud [[Roozenbuegi avang]]uks: 1. 33-29. Samuti19-23 töötas2. ta välja nn [[Roozenburgi süsteem]]i35-30, millest [[Ton Sijbrands]] on oma ajakirjast ''[[Dammen]]'' innukalt20-25 kirjutanudjne.
 
Roozenburg oli ebadogmaatiline kabetaja, kes oli avatud kõiksugu strateegiauuendustele. Nii võttis ta [[1940. aastad|1940. aastatel]] kasutusele ründesüsteemi, mida nimetatakse [[Roozenburgi süsteem]]iks. Ta katsetas ka teiste mänguviisidega. Nii äratas ta tähelepanu ühe partiiga, milles ta võitis [[Maurice Raichenbach]]i, jättes kõik põhikivid 33 käiguks paigale.
 
Roozenburg toimetas FMJD kabeajakirja ''[[Le monde damiste]]'', kuhu ta kirjutas arvukalt artikleid. Ta on palju kirjutanud 1948. aasta kabemaailmameistrivõistluste kohta. Viimase artikli kirjutas ta oma sõbrale [[Jam Bom]]ile kirjutatud raamatusse.
 
==Isiklikku==
Roozenburg toimetas FMJD kabeajakirja ''[[Le monde damiste]]''.
Lapselapsed hüüdsid teda "Opa Damsteen" 'Vanaisa Kabekivi'.