Ülendi ohvripärn: erinevus redaktsioonide vahel

==Kohapärimus==

 

 

1939. aastal Kõpu küla elaniku Gustav Lauri jutustatud lugu kirjeldab puule viidud ande ja talle omistatud ravivaid võimeid: "Ülendi külas Kõpu kabeli ligidal on vana pärn. Rahvas üiab teda "Ülendi äbajumalaks". Selle pärna okste külges oli enne alati kõiksugu paelu ja lipsusi. Minu ema, kes oli sündinud 1860. a., mäletas veel, et suvistepühadel ja jaanipäeval viidud pärnale ohvriande. Siis ta ilustatud veel tupsude ja lipsudega ära. Kellel paised olnd, see pigistand sene paelaga, mis seal külges oli, siis kadusid paised kohe ära. Ta koor on kangesti pahkline; need olla inimeste ädad, mis jumal oma külge on võtnd. Ükskord Ülendi Toomal olnd tagumiku peal suur paise ja see põle kudagi paranend. See olnd üks nelipühi esimese püha omigu, kui Toomas viind ohvri pärnale. Sellesama pääva paise läind lõhki ja akand paranema. See lugu juhtus umbes 60–70 a. eest."<ref>ERA II 254, 353/4 (14) < [[Reigi kihelkond]], Kõrgessaare vald, Kõpu küla. — Enda Ennist < Gustav Laur, s. 1879 (1939). Avaldatud raamatus: [[Oskar Loorits]]. [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/90.html Endis-Eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Tartu 1941, lk 163–164.]</ref>