Tamme-Lauri tamm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Tamme-Lauri tamm on ühtlasi Eesti vanim puu. 1998 mõõdeti juurdekasvupuuriga ta vanuseks 680 aastat. Kuid 2004. aasta andmetel olevat veel vanem, umbes 800-aastane [[Puhtulaid|Puhtulaiu]] tamm Läänemaal<ref>[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2004, lk. 26</ref>.
==Kohapärimus==
Urvaste külast 1939. aastal kogutud loo järgi elavat tammes tulejumal, kelle järgi on puule nimi antud: "Urvaste koolimaja lähidäl om nii suur tamm, et säidse poiskõist saava ümber võtta. Tamm om piaaigu kuiunu, kuid suvel omma tälgi mõnõ rohelise lehe. Tä om seest tühi ja tema seen omma rähni pesa. Tamme seen arvatase elävät vaim, kes saat ümbruskonna talulõ õnnetust ja kurja, kuid ka vahel hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim, ning tä om Urvaste koolimaia joba mitu kõrda palutanu. Nimi om tulnuki sõnast laurits – tulejummal. Ka tamme lähedal olevat tallu om nakatu kutsma Tamme-Lauriks."<ref>ERA II 244, 519/20 (6) < [[Urvaste kihelkond]] ja [[Urvaste|küla]], Horma talu – L. Paal < Axel Sinimets (1939); ilmunud raamatus: Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. Koostanud [[Valdo Valper]]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2010, nr 118, lk 81.</ref>
Ühe 1997. aastal Piidsakülä elanikult Elfriide Armolikult kogutud loo järgi läks puu kasvama Rootsi kuninga maa sisse torgatud kepist: "Tamme-Lauri tamm, suur puu, see on Urvaste kooli juures. Too on selle kümnekroonise taga ka veel. Rootsi kuningas on kepi maa sisse torganu ja on kasuma lännu."<ref>EFA II 22, 294/5 (2) < [[Urvaste kihelkond]], [[Piidsakülä]] – M. Hiiemäe < Elfriide Armolik, sündinud 1917 (1997); ilmunud raamatus: Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. Koostanud [[Valdo Valper]]. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2010, nr 119, lk 81.</ref>
==Pildid==
<gallery>
Tamme-Lauri tamm.jpg|Tamme-Lauri tamme tüvi
| |||