Hulagiidid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hulagiidide dünastia''' ehk Ilkhaniidide dünastia oli [[mongolid|mongolite]] dünastia, mis valitses suurtel aladel [[Lähis-Ida]]s aastatel 1256–1355. See dünastia oli üks [[mongolite riik|mongolite riigi]] lagunemisel tekkinud riikriiki, mille teine nimi oli ka '''Ilkhanaat'''.

Aastal [[1251]] sai mongolite uueks suurkhaaniks [[Möngke-khaan]], kes jätkas oma eelkäija [[Tšingis-khaan]]i poliitikat ehk vallutamist. Ta andis oma vennale [[Hulagu]]le, Tšingis-khaani pojapojale, valitseda [[Pärsia]] alad- tänapäeva [[Iraan]]is, [[Iraak|Iraagis]], [[Türgi]]s jm. Ainuke probleem nende aladega oli, et need tuli veelalles vallutada. Hulagu asuski seda tegema. 1256. aastal jõudis ta Iraani. Enamus alasid allusalistus mongolitele ilma võitluseta, hirm nende ees oli niivõrd suur. Tõsisemat vastupanu ei osutanud isegi [[assasiinid]], keda moslemid ometigi pidasid võitmatuteks – nende kindlused vallutati vähem kui aastaga. 1258. aastal vallutati ka [[Bagdad]]. Bagdadis resideeruvat kaliifi alguses tappa ei tahetudkavatsetud, vaid taheti ta ellu jätta tingimusel, et ta khaanile allub. Viimase ülbuse ja ignorantsuse tõttu seda tehti aga siiski.

Hulaguga üritasid koostööd teha ka Euroopa jõudriigid, nt.näiteks prantslased, kes olid samuti huvitatud moslemite vallutamisest. Nemad soovisid tagasi saada [[Püha MaadMaa]]d.

Ainsad, kes osutasid Hulagule tõsisemat vastupanu Hulagule, olid [[mamelukid]], kes olid Egiptuses[[Egiptus]]es võimule tulnud 1250. aastal. [[Ain Jaluti lahing]]us 1260. aastal purustasid nad mongolite väe. Selle lahingu tähtsust on tihti üle hinnatud – tegelikkuses võitles seal ca 120 000 moslemit umbes 10 000 mongoli vastu.

Pärast Ain Jaluti ei olnud mongolitel võimalust mamelukkide alasid vallutada., Liigaliiga palju tegemist oli eneseoma alade kooshoidmisega. Mindi riidu ka [[Kuldhord]]iga, kellega olid tülid piiriküsimuste üle [[KaukasusKaukaasia]]ess ning kes olid islamiusku ning seetõttu Hulagu vallutustele vastu.

== AbakaAbaqa ==

[[Pilt:AbaqaOnHorseArghunStandingGhazanAsAChild.jpg|thumb|[[AbagaAbaqa]] hobuse seljas. Tema kõrval on AbagaAbaqa poeg [[Arghun]], kelle õlal istub [[Gazan]] .]]

Järgmine sultan Hulagiitide riigis oli {{kas|[[AbakaAbaqa]]}} (valitses 1265–1282). Tema oli [[budism|budist]] ning ehitas moslemite õuduseks arvukalt budistlikke templeid Iraani aladele.

1282. aastal langes HulagiitideHulagiidide riik kriisi. Riik nõrgenes suuresti tänu sellele, et valitsesid nõrgad valitsejad. Riigi majanduse edendamiseks üritati katsetada ka paberrahaga, see aga viis riigi täielikku majanduslikku kaosesse. Kaoseperiood olikestis aastatel 1282–951282–1295.

1295 sai HulagiitideHulagiidide riigi valitsejaks [[Gazan]] (valitses 1295–1304). Tema tõi riigi majanduslikust ja poliitilisest kaosest välja. 1295. aastal oli mongolite impeerium lagunenud, uut suurkhaani enam valitud ei oldudolnud ning riik jagunes neljaks. Seega sai ka HulagiitideHulagiidide riik iseseisvaks. GazankhaanGazan-khaan viis läbi mitmeid [[reform]]e, likvideeris kaose, taastas majanduse. PealinnaksTa tegi pealinnaks [[Tabriz]]i., Lõilõi võimeka bürokraatiasüsteemi, kinnistas talupojad maa külge. TegiTa kategi islami riigiusuks, HulagiitideHulagiidide riigist sai islamiseadustega šariaatlik[[šariaat]]lik islamiriik. 1303. aastal sai ta aga Mamelukkidelt hävitavalt lüüa.

[[1316]]. aastal algas taas HulagiitideHulagiidide riigi allakäik, [[1335]]. aastal lõpetas riik eksisteerimise.