Erna Viitol: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
 
==Looming==
TaViitol on viljelenud vabaplastilisi kompositsioone, keraamikat[[keraamika]]t ja portreeskulptuuri[[portree]][[skulptuur]]i. Realistliku põhilaadiga figuraalsed kompositsioonid 1950ndate1950. aastate loomingus („Kettaheitja"Kettaheitja", „Torupillimängija"Torupillimängija", “Lambapügaja”"Lambapügaja", “Tüdruk"Tüdruk kukega”kukega", “Maisikasvataja”"Maisikasvataja") asendusid 1960.–1970. aastail ajastuomases stilisatsioonis dekoratiivsema loominguga („Hommik"Hommik", „Tüdruk"Tüdruk tuviga", „Kalurid"Kalurid").
 
Ta on loonud tuntud kultuuriinimeste portreid: [[Heino Kiik|Heino Kiige]], [[Lilli Promet]]i, [[Aino Kallas|Aino Kalda]], [[Ellen Niit|Ellen Niidu]], profprofessor [[Hakon Westermark]]i, Dresdeni ooperiteatri solistsolisti Horand FriedrichFriedrichi jt portreid, ta on portreteerinud ka perekonnaliikmeid ja inimesi lähedasest suhtlusringist. Viitoli teoseid on [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Eesti Kunstimuuseum]]i ning [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]i kogudes ja Helsingi Veterinaariakolledžis. 2000. aastal püstitati Valgamaale [[Riidaja]] külla [[Ants Taul]]i torupillimuusika keskuse õuele Erna Viitoli pronksist “Torupillimängija”. 2009. aasta 31. juulil 2009 avati Ungaris[[Ungari]]s Kiskőrösi[[Kiskőrös]]i linnas <strong> [[Sándor Petőfi</strong>]] muuseumi aias Petőfi tõlkijatele pühendatud skulptuuride pargis <strong> </strong>E. Viitoli loodud<strong> Ellen Niidu</strong> pronksbüstpronks[[büst]].
 
==Isiklikku==