Pjotr Tšaikovski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Viiulikontsert: alapealkirjaks |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Tchaikovsky Signature.svg|pisi|Tšaikovski signatuur]]
'''Pjotr Iljitš Tšaikovski''' ([[vene keel|vene]] Пётр Ильич Чайкoвский; [[7. mai]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 25. aprill) [[1840]] [[Votkinsk]] – [[6. november]] (25. oktoober) [[1893]] [[Peterburi]]) oli vene [[romantism|romantistlik]] helilooja. Ta oli üks vene klassikalise [[sümfoonia]] rajajaist.
[[Pilt:Der junge Tschaikowski.jpg|pisi|Noor Pjotr Tšaikovski (1874)]]▼
Kuigi tal olid head muusikalised eeldused, sai ta hariduse töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus [[Peterburi konservatoorium]]i kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks [[Võimas rühm]]. Tšaikovski püüdis siiski ühendada alates lapsepõlvest kogetud rahvuslikku muusikat ja õpitud põhimõtteid, mis olid iseloomulikud lääne muusika meloodiatele ja harmooniatele. Ta oli esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tšaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas huvi vaid oma läänelike elementide tõttu.
== Elulugu ==
[[Pilt:Tchaikovskys family in 1848 From left to right sitting Alexandra Andreevna Tchaikovska Alexandra Ippolit Ilya Petrovitch Tchai Family 2.jpg|pisi|püsti|Tšaikovski perekond 1848. aastal, Pjotr on vasakpoolseim]]
Tšaikovski sündis [[7. mai]]l [[1840]] [[Udmurtia]]s [[Votkinsk]]is haritlaste perekonnas. Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja töötas [[Votkinski tehas]]es juhtival ametikohal.<ref name="Kunin" /> Helilooja ema, Aleksandra Andrejevna (neiupõlvenimi d'Assier), oli Ilja Tšaikovski teine abikaasa ja mehest 18 aastat noorem.<ref name="Kunin" /> Tšaikovski oli kuuelapselise pere teine laps. Aastal 1838 sündis pere vanim laps Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850 sündisid perre kaksikud pojad [[Anatoli Tšaikovski|Anatoli]] ja [[Modest Tšaikovski|Modest]]. Anatoli oli aastail 1891–1892 [[Eestimaa asekuberner]] ja Modest oli tuntud näitekirjanik, tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas [[libreto]]d Tšaikovski ooperitele "[[Padaemand]]" ja "[[Jolanthe]]".<ref name="tchaikov" /> ▼
▲[[Pilt:Der junge Tschaikowski.jpg|pisi|püsti|Noor Pjotr Tšaikovski (1874)]]
Tšaikovski sündis [[7. mai]]l [[1840]] [[Udmurtia]]s [[Votkinsk]]is haritlaste perekonnas. Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja töötas [[Votkinski tehas]]es juhtival ametikohal.<ref name="Kunin" /> Helilooja ema, Aleksandra Andrejevna (neiupõlvenimi d'Assier), oli Ilja Tšaikovski teine abikaasa kolmest, mehest 18 aastat noorem<ref name="Kunin" /> ning isa poolt prantslanna.<ref>Poznansky, Alexander, Tchaikovsky Through Others' Eyes. (Bloomington: Indiana Univ. Press, 1999). ISBN 0-253-33545-0</ref><ref>Holden, 5.</ref> Helilooja vanavanaisa oli olnud [[Ukraina]] [[kasakas]] perekonnanimega Tšaika, millest järeltulijate venepärane nimi tulenes.
▲
[[Muusika]] oli selles peres aukohal. Tšaikovski ema mängis klaverit ja laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates.
1844. aastal võeti perre tööle 22-aastane prantsuse guvernant Fanny Dürbach.<ref>Brown, David, Tchaikovsky: The Early Years, 1840–1874 (New York: W.W. Norton & Company, 1978). ISBN 0-393-07535-4. lk 22</ref><ref>Holden, 7.</ref> Alguses arvati, et nelja ja poole aastane Pjotr on liiga noor, et koos vanema vennaga õppima asuda, kuid ta veenis Dürbachi vastupidises.<ref> Holden, 7.</ref> Kuueaastaselt oskas Pjotr prantsuse ja saksa keelt.<ref> Wiley, Roland John, "Tchaikovsky, Pyotr Ilyich." In The New Grove Dictionary of Music and Musicians, Second Edition (London: Macmillan, 2001), 29 vols., ed. Sadie, Stanley. ISBN 1-56159-239-0. lk 6.</ref> Viieaastaselt hakkas ta klaverit mängima.
Aastal 1849 läks Tšaikovskite perekond elama [[Alapajevsk]]isse ja seejärel 1850. aastal [[Peterburi]].
21. rida ⟶ 28. rida:
[[1867]] suvel viibis 27-aastane helilooja [[Haapsalu]]s. Seal kirjutas ta klaveritsükli "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de Hapsal).
[[1868]]. aastal tutvus ta [[Võimas rühm|
Aastal [[1877]] abiellus ta [[Antonina Miljukova]]ga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
28. rida ⟶ 35. rida:
[[Euroopa]] reisidel dirigeeris ta koore nii [[Berliin]]is, [[Pariis]]is kui ka [[London]]is. Reisidel peatus ta pikemalt [[Itaalia]]s ja [[Šveits]]is, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks [[Edvard Grieg|Griegi]] ja [[Camille Saint-Saëns|Saint-Saënsiga]].
1884. aastal tunnustas keiser [[Aleksander III]] teda eluaegse pensioniga.
[[Pilt:Tchaikovsky museum Klin.JPG|pisi|Tšaikovski majamuuseum Klinis]]
[[1885]]. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama [[Klin]]i. Seal asub ka helilooja majamuuseum.
36. rida ⟶ 46. rida:
[[Pilt:Tchaikovsky Grave.jpg|pisi|Tšaikovski haud [[Tihvini kalmistu]]l]]
Matusetalitus toimus Kaasani katedraalis ja oli äärmiselt rahvarohke. Pjotr Tšaikovski on maetud [[Peterburi Aleksander Nevski klooster|Peterburi Aleksander Nevski kloostri]] [[Tihvini kalmistu]]le.<ref name="tchaikov" />
Ta oli [[Cambridge'i Ülikool]]i [[audoktor]].
== Looming ==
Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 [[ooper]]it, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, [[kantaat]]e ja romansse.
106. rida ⟶ 114. rida:
== Kirjandus ==
* [[Maaja Hanko]], "Tšaikovski". Sari [[Suurmeeste elulood]], nr. 55, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1940]]
*Holden, Anthony, Tchaikovsky: A Biography (New York: Random House, 1995). ISBN 0-679-42006-1.
* "P. I. Tšaikovski ooperist" (valitud katkendeid kirjadest ja artiklitest). Eesti Riiklik Kirjastus, [[Tallinn]] [[1955]]
* Jossif Kunin, "Tšaikovski" (monograafia). Tõlkija: [[Vello Tarnaste]], eessõna: [[Arnold Alšvang]]. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1963]]
| |||