Erinevus lehekülje "Burgundid" redaktsioonide vahel

Lisatud 89 baiti ,  4 aasta eest
P (võibolla > võib-olla)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
=== Hõimu päritolu ===
[[Pilt:DenmarkBornholm2.png|pisi|[[Bornholm]]i saare paiknemine]]
Burgundide Skandinaavia päritolu leiab toetust kohanimetõendites ja arheoloogilistes tõendites (Stjerna) ning paljud peavad seda õigeks (näiteks Musset). Võimalik, kuna Skandinaavia oli varajaste [[Vana-Rooma|Rooma]] allikate silmapiiri taga, sealhulgas [[Tacitus]]e (kes mainib vaid ühte Skandinaavia hõimu, [[svealased|Suiones]]); Rooma allikad ei maini, kust burgundid tulid, ja esimesed Rooma viited paigutavad nad [[Rein]]ist itta (''inter alia'', [[Ammianus Marcellinus]]). Varajased Rooma allikad peavad neid lihtsalt veel üheks idagermaani hõimuks.
 
''Viikingipoja Thorsteini saagas'' (''[[Þorsteins saga Víkingssonar]]'') asus Veseti saarel või laiul (holm), mida kutsuti Borgundi laiuks, s.o Bornholm. [[Alfred Suur]]e ''[[Orosius]]e'' tõlge kasutab nime ''Burgenda land''. Poeet ja varajane mütoloog [[Viktor Rydberg]] (1828–1895) (''Fädernas gudasaga'') kinnitas varakeskaegsest allikast, ''[[Sigismund (Burgundia)|Vita Sigismundi]]'', et alles suuline traditsioon oli Skandinaavia päritolu.
Umbes aastal 250 kadus [[Bornholm]]i (burgundide saare) rahvastik suures osas saarelt. Enamikku kalmistuid enam ei kasutatud ja nendes, mida veel kasutati, oli vähe matuseid (Stjerna).
 
Aastal 369 küsis [[Vana-Rooma keiser]] [[Valentinianus I]] burgundidelt abi oma sõjale teise germaani hõimu, [[alemannid]]e vastu. Sel ajal elasid burgundid [[6. sajandisajand]]i keskpaiga [[Goodid|goodi]] ajaloo uurija, [[Jordanes]]e järgi arvatavasti [[Wisła]] basseinis. Millalgi pärast sõda alemannide vastu löödi burgunde [[gepiidid]]e kuninga [[Fastida]] poolt lahingus ning nad allutati ja peaaegu hävitati.
 
Umbes 40 aastat hiljem ilmusid burgundid taas. Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] väepealiku [[Stilicho]] vägede väljaviimist võitluseks [[Alarich I]] [[Läänegoodid|läänegootidega]] aastatel 406–408 ületasid põhjapoolsed hõimud Reini ja sisenesid seoses germaanlaste migratsiooniga (''[[Suur rahvasterändamine|Völkerwanderung]]'') keisririiki. Nende seas olid [[alaanid]], [[vandaalid]], [[sueebid]] ja võib-olla burgundid. Osa burgunde liikus lääne poole ja asus [[Reini org]]u. Teine osa burgunde jäi maha oma endisele kodumaale Odra ja Wisła jõgede vahele, et moodustada aastaks 451 kontingent [[Attila]] [[hunnid]]e armees.
 
=== Esimene kuningriik ===
Anonüümne kasutaja