Kaltsium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
36. rida:
Kaltsium on metalne, hõbedane element, mida saab eraldada sulatatud [[kaltsiumkloriid]]i soolast [[elektrolüüs]]i teel.<ref name="pauling">{{Cite book|author=Pauling, Linus|title= General Chemistry|page= 627|year= 1970|publisher=Dover Publications|isbn=0-7167-0149-9}}</ref>
Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi
Oma põhivormis olevat kaltsiumi (tüüpiliselt killud või laastud) on isegi [[magneesium]]ist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, [[põlemine|põleb]] kaltsium [[õhk|õhu]] käes intensiivse, oranžikaspunase leegiga.
Metallilise kaltsiumi ja [[vesi|vee]] kokkupuutel toimub kiire [[keemiline reaktsioon|reaktsioon]], mille saaduseks on [[divesinik]]. Kuna kaltsiumi reaktsioon veega on kiire, kuid pole nii [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]] (ei vabane nii palju soojusenergiat)
Võrreldes teiste [[leelismetall]]idega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge [[kaltsiumhüdroksiid]] takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile.
46. rida:
[[Hape]]te vesi[[lahus]]tes reageerib kaltsium energiliselt, moodustades [[soolad|soola]].
Kaltsium on oma 1,55 g/cm<sup>3</sup>
Kaltsiumil on kaks [[allotroop]]i: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °[[Celsiuse skaala|C]] ning ruumtsentreeritud [[kuubiline süngoonia|kuubiline]] [[süngoonia]], mis eksisteerib 464 °C kuni [[sulamistemperatuur]]ini.<ref>{{netiviide | URL = http://jes.ecsdl.org/content/103/7/409.abstract | Pealkiri = Allotropic Modifications of Calcium | Autor = J. F. Smith, O. N. Carlson, and R. W. Vest. | Failitüüp = PDF| Aeg = 1956| Väljaandja = J. Electrochem. Soc. | Kasutatud = 19.09.2013 | Keel = inglise }}</ref>
69. rida:
==Isotoobid==
Kaltsiumil on
Kaltsiumil on ka [[kosmiline isotoop]], radioaktiivne <sup>41</sup>Ca, mille poolestusaeg on 103 000 aastat. Erinevalt kosmilistest isotoopidest, mis tekivad [[atmosfäär]]is, tekib <sup>41</sup>Ca <sup>40</sup>Ca [[neutronaktivatsioon]]il, umbes meetripaksuses pealmises [[muld|mullakihis]], seal, kus kosmiline [[ioniseeriv kiirgus|neutronite voog]] on piisavalt tugev. <sup>41</sup>Ca on tähtis uurimisobjekt [[stellaarastronoomia]]s kuna see laguneb <sup>41</sup>K-ks, mis on väga oluline indikaator [[päikesesüsteem]]i anomaaliate kohta.
Kõige enamlevinumat <sup>40</sup>Ca on looduses 97% kõigist kaltsiumi isotoopidest. Selle [[aatomituum|tuumas]] on 20 [[prooton]]it ja 20 [[neutron]]it. See on ühtlasi kõige raskem stabiilne isotoop millel on võrdne arv prootoneid ja neutroneid. [[Supernoova]]s tekib kaltsium-40 [[süsinik]]u reaktsioonist mitmete [[alfaosake|α-osakestega]] ([[heelium]]i tuumadega), kuni <sup>40</sup>Ca on sünteesitud.
82. rida:
[[Pilt:Pamukkale Hierapolis Travertine pools.JPG|pisi| Lubjakivi astangud [[Pamukkale]]s, [[Türgi]]s]]
Kaltsium on oluline lüli [[tektoonika]], [[kliima]] ning [[süsinikuringe]] vahel. Mägede kerkimisel [[isostaasia|isostaatilise]] liikumise tõttu paljastuvad kaltsiumit sisaldavad [[kivim]]id [[porsumine|keemilisele murenemisele]]. Seejärel vabanevad Ca<sup>2+</sup> ioonid
Selle protsessi tulemuseks on see, et iga kaltsiumiioon eemaldab atmosfäärist või ookeanist ühe süsinikdioksiidi molekuli, salvestades selle ookeanipõhja kivimitesse, mis püsivad seal sadu miljoneid aastaid. See tähendab, et kaltsiumiiooni vabanemine kivimitest „puhastab“ atmosfääri süsihappegaasist, avaldades pikaajalist mõju [[Maa]] kliimale, takistades [[kasvuhooneefekt]]i suurenemist.
<ref>{{netiviide | URL= http://www.nature.com/nature/journal/v426/n6964/full/nature02131.html | Pealkiri = The long-term carbon cycle, fossil fuels and atmospheric composition | Autor = Berner,R|Täpsustus= Väljaanne 426| Aeg = 2003| Väljaandja = Nature| Kasutatud = 30.09.2013 | Keel = inglise }}</ref>
Tegelik reaktsioon on pisut keerukam ning sisaldab [[vesinikkarbonaadid|vesinikkarbonaat]]iooni (HCO3-)
:::::::Ca<sup>2+</sup> + 2HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> → CaCO<sub>3</sub>(lubjakivi) + CO<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O
103. rida:
* '''[[Kaltsiumoksiid]]i''' (CaO) ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel lisandite, näiteks [[räbu]] eemaldamiseks, [[keraamika]]s värvide tootmisel ning [[putukamürk|putukamürgina]]. Veel leiab CaO kasutust [[heitvesi|heitvee]] happesuse vähendajana, kuna kaltsiumoksiid on [[aluseline oksiid]].
* '''[[Kaltsiumkarbonaat]]i''' (CaCO<sub>3</sub>) kasutatakse tsemendi ja mördi tootmises, samuti [[hambapasta]]des, mähkmetes ja [[paberitööstus]]es.
* '''[[Kaltsiumhüdroksiid]]i''' (Ca(OH)<sub>2</sub>) ehk kustutatud lupja kasutatakse ehituses mördi ja [[krohv]]i koostisosana, juuksepehmentajates [[seebikivi]] asendajana. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahust ehk [[lubjavesi|lubjavett]] kasutatakse lahustes süsinikdioksiidi detekteerimiseks – süsihappegaasi sisaldav lahus muutub häguseks.
* '''[[Kaltsiumarsenaat]]i''' (Ca<sub>3</sub>(AsO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>) kasutati putukamürkides ning [[herbitsiid]]ides, kuid kuna selle [[mürgisus|toksilisus]] viis ohtliku aine, [[DDT]]
* '''[[Kaltsiumkarbiid]]i''' (CaC<sub>2</sub>) kasutatakse [[karbiidlamp]]ides ja [[signaalrakett]]ides, lisaks [[teras]]e valmistamisel, plastikutööstuses [[atsetüleen]]i saamiseks, millest toodetakse [[polüvinüülkloriid]]i (PVC).
* '''[[Kaltsiumkloriid]]i''' (CaCl<sub>2</sub>) kasutatakse [[jää]] kõrvaldamiseks teedelt, selle [[hügroskoopsus]]e tõttu kasutatakse seda vee eemaldamiseks lahustest. Vähendamaks [[betoon]]i [[erosioon]]i ujumisbasseinides, lisatakse kaltsiumkloriidi [[vee karedus]]e tõstmiseks. Veel tarvitatakse seda [[toidulisaained|toidulisaainena]] – E509.
* '''[[Kaltsiumglükonaat]]i''' (Ca(C<sub>6</sub>H<sub>11</sub>O<sub>7</sub>)<sub>2</sub>)
* '''[[Kaltsiumhüpoklorit]]it''' (Ca(OCl)<sub>2</sub>)
* '''[[Kaltsiumpermanganaat]]i''' (Ca(MnO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>) kasutatakse vedelas raketikütuses, tekstiilitööstuses, vee [[steriliseerimine|steriliseerimiseks]] ja hammaste valgendamiseks.
* '''[[Kaltsiumfosfaat]]i''' (Ca<sub>3</sub>(PO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>)
* '''[[Kaltsiumfosfiid]]i''' (Ca<sub>3</sub>P<sub>2</sub>) kasutatakse [[ilutulestik]]es, [[rodentitsiid|närilistemürkides]], [[torpeedo]]des ning [[signaalrakett]]ides.
* '''[[Kaltsiumstearaat]]i''' (Ca(C<sub>18</sub>H<sub>35</sub>O<sub>2</sub>)<sub>2</sub>) kasutatakse [[kangas]]te veekindlaks muutmiseks, määrdeainena rasvapliiatsites, [[kosmeetika]]s, spetsiaalsetes [[plast]]ides, värvitootmises ning veekindlate materjalide valmistamises.
|