Redaktsioon: 1. juuli 2015, kell 20:22 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P differentsiaal > diferentsiaal Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2016, kell 15:58 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
19. rida: Kolm avastust viisid magnetismi teadusharu loomiseni. Esiteks, 1819. aastal avastas [[Hans Christian Oersted]], et [[elektrivool]] tekitab seda ümbritseva magnetvälja. Edasi aastal 1820 näitas [[André-Marie Ampère]], et kaks paralleelset juhet, milles on samasuunaline elektrivool, tõmbuvad. Viimaks [[Jean-Baptiste Biot]] ja [[Félix Savart]] avastasid 1820. aastal [[Biot-Savart seadus\|Biot-Savarti seaduse]], mis kujutab õigesti voolu all oleva juhtme ümber olevat magnetvälja. Laiendades neid eksperimente, avaldas Ampère edukalt oma mudeli magnetismi kohta aastal 1825. Seal näitas ta elektrivoolu ja magnetite samaväärsust <ref name="Whittaker">{{harvnb\|Whittaker\|1951\|p=88}}</ref>ja tegi ettepaneku, et magnetism on tingitud elektrivooluringi püsivast voolust mitte Poissoni [[magnetilise dipooli]] mudelist<ref group="nb">~~Väljaspoolt~~Väljastpoolt on magnetlaengudipooli väli identne vooluringi mangetväljaga, kui mõlemad on küllaltki väiksed. Selle pärast erinevad need mudelid vaid magnetmaterjalisiseselt</ref>. Sellel on täiendav eelis seletamaks, miks magnetlaengut ei saa isoleerida. Lisaks tuletas Ampère nii [[Ampère'i jõud\|Ampère'i jõu seaduse]], mis kirjeldab jõude kahe elektrivoolujuhtme vahel, kui ka [[Ampère'i seadus]]e, mis nagu ka Biot-Savarti seadus kirjeldab täpselt magnetvälja tekkimist ühtlase voolu korral. Selles töös võttis Ampère elektri ja [[magnetism]]i vaheliste seoste kirjeldamiseks kasutusele termini "[[elektrodünaamika]]". Aastal 1831 avastas [[Michael Faraday]] elektromagnetilise induktsiooni, kui leidis, et muutuv magnetväli tekitab ümbritseva elektrivälja. Ta kirjeldas seda nähtust [[Faraday seadus\|Faraday induktsiooni seadusena]]. Pärast seda tõestas [[Franz Ernst Neumann]], et mangetväljas liikuva elektrijuhi jaoks on induktsioon Ampère'i jõu tagajärg. <ref name="Whittaker">{{harvnb\|Whittaker\|1951\|p=222}}</ref> Selle protsessi käigus tutvustas ta [magnetvälja potentsiaal]]i vektorit, mis hiljem osutus samaväärseks Faraday pakutud tekkemehhamismiga.

Magnetväli: erinevus redaktsioonide vahel