Keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib suhtlusvahendist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].}}
'''Keel''' on inimeste
Lisaks [[loomulik keel|loomulikele]] ja [[Tehiskeel|tehislikele]] inimkeeltele räägitakse ka [[zoosemiootika|loomade märgisüsteemidest]] ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s tuntud [[formaalne keel|formaalsetest keeltest]]. Viimaste hulka kuuluvad näiteks [[programmeerimiskeel]]ed.
Keelt võib defineerida kui kognitiivset võimet õppida ja kasutada keerukaid märgisüsteeme, reegleid, mis sellises märgisüsteemis kehtivad, või nende reeglite väljendusvõimaluste hulka kõnes.
Kõik keeled tuginevad keelemärkide ja tähenduste ühendamisel [[semioos]]ile ehk märgiprotsessile ja samuti sotsiaalsetele kokkulepetele ja õppimisele.
Loomulike keelte esmaseks väljendusvormiks on kõne (või viipekeelte puhul viiplemine), kuid iga keelt saab kodeerida teisesesse väljendusvahendisse: auditoorsesse, visuaalsesse või taktiilsesse, näiteks visuaalsesse kirja, vilekoodi või Braille kirja. See on võimalik, kuna inimkeel on nendest väljendusviisidest sõltumatu.
Inimkeele omadusteks on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], [[rekursiivsus]] ja võimalus käsitleda asju, mida ei ole olemas või mis ei ole parasjagu keelekasutaja jaoks füüsiliselt kohal.
==Keele uurimine==
Inimkeelt üldiselt ja eri keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. Tähtsamad keeleteadlased maailmas on olnud [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William C. Stokoe]].
[[Keelefilosoofia]]sse kuuluvad küsimused, nagu näiteks kas sõnad saavad esindada [[kogemus]]i, on huvitanud juba [[Gorgias]]t ja [[Platon]]it [[Vana-Kreeka]]s. Mõned mõtlejad, näiteks [[Rousseau]], on arvanud, et keel on lähtunud emotsioonidest, samas kui teised, näiteks [[Immanuel Kant|Kant]], et ratsionaalsest ja loogilisest mõtlemisest. 20. sajandi filosoofid, näiteks [[Ludwig Wittgestein|Wittgestein]], on pidanud filosoofiat tegelikult teaduseks keelest.
==Inimkeele teke==
Ei ole täpselt teada, millal inimene [[fülogenees]]i käigus keelt kasutama hakkas; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene
Koos keele arenguga arenes inimese võime [[vaimuteooria]] kujundamiseks. See on arusaam, et endal ja teistel on vaimuseisundid (uskumused, kavatsused, soovid, teadmised) ja et enda ja teiste vaimuseisundid on lahusseisvad ja erinevad.
Inimesed omandavad keele varases lapsepõlves sotsiaalse läbikäimise abil ning tavaliselt valdavad nad keelt umbes kolme aasta vanusena.
==Keele muutumine==
{{allikad}}
Inimtegevus kogu ulatuses ja sügavuses on võimalik ainult tänu keele olemasolule ning sellele, et keel on oma olemuses erakordselt
Keel peab suutma kaasas käia ühiskonna arenguga, olles nii
Iga keelend on kord uus: üks on seda olnud saja aasta eest, teine 50 aastat tagasi, kolmas alustab oma teed alles praegu. Muutub tegelikkus, muutuvad keelelised vajadused ja peab muutuma keel. Selle arenemisel on keelevälised ja -sisesed tingimused ning põhjused.
*Väljendusvajadus
*Teiste keelte mõju. Sellest muutumispõhjusest tavatsetakse kõige rohkem rääkida. Muutumise keelesisesed põhjused ei ole harilikult nii silmatorkavad.
33. rida ⟶ 47. rida:
Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi [[keelkond]]adeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest [[algkeel]]est ning lahknenud "[[keelepuu]]" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk [[divergents (keeleteadus)|divergentsi]] teooria on levinum, teist ehk [[konvergents (keeleteadus)|konvergentsi]] teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik.
Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka
Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või [[subkultuur]]ide kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka [[släng]], argoo, žargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks.
| |||