Rosa Luxemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Luxenburg > Luxemburg
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Rosa Luxemburg.jpg|thumb|rightpisi|Rosa Luxemburg.]]
'''Rosa Luxemburg''' ([[5. märts]] [[1871]] [[Zamość]], [[Varssavi kindralkubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[15. jaanuar]] [[1919]] [[Berliin]], [[Saksamaa]]) oli [[juudid|juudist]] [[Poola]] ja [[Saksamaa]] poliitik, [[Marksism|marksist]] ja revolutsionäär.
 
== Elulugu ==
[[Pilt:RLuxemburgCpWz.jpg|pisi||350pxpüsti|left|Rosa Luxemburg (1895).]]
[[Pilt:Zetkin luxemburg1910.jpg|pisi||350pxpüsti|Clara Zetkin (vasakul) ja Rosa Luxemburg teel SPD Kongressile. Magdeburg, 1910]]
Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, [[Lublin]]i lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. [[Varssavi]] gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola sotsiaaldemokraatliku liikumisega.
 
[[Pilt:Zetkin luxemburg1910.jpg|pisi||350px|Clara Zetkin (vasakul) ja Rosa Luxemburg teel SPD Kongressile. Magdeburg, 1910]]
Aastal [[1889]] emigreerus [[Šveits]]i, [[Zürich]]isse. Aastail [[1890]]–[[1897]] õppis [[Zürichi ülikool]]is. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste [[emigrant]]ide ringiga, kes [[1893]] asutasid partei [[Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia]]. Asunud [[1898]] [[Saksamaa]]le, sai [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] vasakpoolse tiiva juhiks.
 
Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" ([[1899]]) [[Eduard Bernstein]]i [[revisionism]]i.
16. rida ⟶ 17. rida:
Rosa Luxemburg oli [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist [[1915]] septembrini [[1918]] (vaheaeg veebruarist juulini [[1916]]) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), milles ründas sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.
 
1916. aastal liitus Rosa Luxemburg koos [[Karl Liebknecht]]iga ja [[Spartakusbund]]iga [[Hugo Haase]] juhtimisel Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate poolt [[Hugo Haase]] juhtimisel moodustatud uue [[Saksamaa Iseseisev Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Partei]]ga, mis toetas [[patsifism]]i ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.
 
9. novembrist 1918 andis koos [[Karl Liebknecht]]iga välja põrandaalust ajalehte Die Rote Fahne, kuulus [[Spartakusbund]]i asutajate ja juhtide hulka. Võitles [[Novembrirevolutsioon]]i ajal sotsialistliku vabariigi eest.
 
Spartakusbundi konverentsil Berliinis [[30. detsember]]detsembrist 1918 kuni [[1. jaanuar]]jaanuarini 1919 asutati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]]. Luxemburg ja Karl Liebknecht valiti selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist [[6. jaanuar|6.]]–[[14. jaanuar]]il [[1919]] mõlemad arreteeriti ja mõrvati.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
[[Pilt:Rosa Luxemburg ND2.JPG|thumb|rightpisi|Rosa LuxemburgLuxemburgi kuju [[Friedrichshain]]i linnaosas Berliinis.]]
[[Ida-Saksamaa]] valitsus nimetas tema järgi väljaku nimega Rosa-Luxemburg-Platz ja [[U-Bahn]]i (metroo) peatuse [[U2 (Berliin)|U2]] liinil [[Berliin]]i ajaloolises linnakeskuses, [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte rajoon]]is. [[Volksbühne]] (Rahvateater) asub Rosa-Luxemburg-Platzil.