Eesti kloostrid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
19. rida:
Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos [[Taani]] kuninga väega. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased [[1229]], Tartusse [[1300]], mõnevõrra hiljem ka [[Narva]]. Dominiiklased oskasid hästi [[eesti keel]]t ning olid seetõttu [[maarahvas|maarahva]] ja [[linnaeestlane|linnaeestlaste]] seas populaarsed.
 
[[Kerjusmungaordu]]de – dominiiklaste ja frantsisklaste – kloostrid rajati eranditult linnadesse ning kuna nende sihtgrupikssihtrühmaks olid ennekõike linna vaesed, siis pidid ka kloostrid paiknema [[linnaserv]]as keset [[vaestekvartal]]eid, nende kirikud olid suured [[jutlusruum]]id, [[altariliturgia]] kõrval sai just kerjusmunkade juures tavaks pidada pikki jutlusi ning teha seda kohalikus keeles – Tallinnas ka eesti keeles.
 
===Augustiinlased ja birgitiinid===