Esimene Läti ärkamisaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{toimetada}}
 
'''Esimene Läti ärkamisaeg''' ([[läti keel]]es ''Pirmā atmoda'') oli esimene rahvusliku ärkamise periood 1850.–1880.ndatel aastatel, kui [[noorlätlased]] toetasid [[läti keel]]t ja [[Läti kultuur|kultuuri]] ning astusid vastu baltisaksa parunideleparunitele.
 
Ühiskonnaliikumise esimesed tunnused ilmusid juba 18. sajandil, kui lätlased said esimest kogemust kirikuliikumisel (1729–1861). Üks selle liikumise esindajatest oli saksa luuletaja ja kirjanik [[Johann Gottfried von Herder]], kes töötas aastatel [[1764]]–[[1769]] [[Riia]]s pastori ja õpetajana. Läti rahvuskultuuriga tutvudes oli von Herder vaimustunud ja üllatunud Läti [[Daina|rahvalaule]] mitmekesisust.
13. rida:
*lätlaste ühingute ja liidude loomine.
 
Noorlaste liikumine oli tekkinud [[191850. sajand]]i viiekümnendatel aastatel, kui [[Tartu Ülikool]]iis õppis umbes 30 lätlast. Nende hulgas oli inimesed, kes oli olnud saksastamise surve vastu. Üks nendest oli Krišjānis Valdemārs, kes hakkas korraldama [[Tartu]]s Lätiläti õhtuid. Temaga ühinesidühines 10–13 mõttekaaslast, kõigepealt Juris Alunāns ja Krišjānis Barons.
 
[[Kategooria:Läti uusaeg]]