Ibn Sīnā: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib õpetlasest; ansambli kohta vaata artiklit [[Avicenna (ansambel)|Avicenna]].}}
'''Ibn Sina''' (
==Elu==
▲[[Pilt:Avicenna princeps.jpg|thumb|Trükise esikaas [[Veneetsia]]st aastast [[1520]].]]
Ibn Sina sündis [[Samaniidi emiraat|Samaniidi emiraadist]] (tänapäeva [[Afganistan]]ist) [[Balkh]]ist pärit [[ismaeliidid|ismaeliidist]] isa Abdullahi ja Buhhaarast pärit ema pojana. Eeldatavasti oli ka poeg usulistelt veendumustelt ismaeliit. Mõlemad vanemad olid rahvuselt [[pärslased]]. Tema ema nimi Setareh tähendab [[pärsia keel]]es [[täht (astronoomia)|täht]]e.▼
▲'''Ibn Sina''' (Türgi keel: ''İbni Sina''; ), läänemaailmas tuntud kui '''Avicenna'''; umbes 980 [[Afshana]], [[Buhhaara]] lähistel (praegune [[Usbekistan]]) – [[1037]] [[Hamadan]], [[Iraan]]) oli [[Turgi rahvad|Turgi]]<ref>Ravil Bukharaev, Islam in Russia: The Four Seasons, Palgrave Macmillan, 16 Eyl 2000, p.95</ref><ref>Theodore Craig Levin, The Hundred Thousand Fools of God: Musical Travels in Central Asia (And Queens, New York), Indiana University Press, 1996, p.40</ref> [[filosoof]], [[arst]] ja [[poeet]].
Abdullah oli poja sünni ajal ühe samaniidi Nuh ibn Mansuri valduste [[kuberner]] ja laskis oma poega väga hoolikalt Buhhaaras koolitada. Ibn Sinal oli tähelepanuväärne [[mälu]] ja [[intellekt]], mis võimaldas tal juba 14-aastaselt oma õpetajaid ületada. Oma [[autobiograafia]]s väitis Ibn Sina, et 18-aastaselt polnud enam midagi, mida ta poleks olnud õppinud. 10-aastaselt oli tal juba [[koraan]] peas. [[India]] [[matemaatika]]t õppis ta india päritolu aedviljamüüjalt.▼
▲Ibn Sina sündis [[Samaniidi emiraat|Samaniidi emiraadist]] (tänapäeva [[Afganistan]]ist) [[Balkh]]ist pärit [[ismaeliidid|ismaeliidist]] isa Abdullahi ja Buhhaarast pärit ema pojana. Eeldatavasti oli ka poeg usulistelt veendumustelt ismaeliit. Mõlemad vanemad olid rahvuselt pärslased. Tema ema nimi Setareh tähendab [[pärsia keel]]es [[täht (astronoomia)|täht]]e.
▲Abdullah oli poja sünni ajal ühe samaniidi Nuh ibn Mansuri valduste [[kuberner]] ja laskis oma poega väga hoolikalt Buhhaaras koolitada. Ibn Sinal oli tähelepanuväärne [[mälu]] ja [[intellekt]], mis võimaldas tal juba 14-aastaselt oma õpetajaid ületada. Oma [[autobiograafia]]s väitis Ibn Sina, et 18-aastaselt polnud enam midagi, mida ta poleks õppinud. 10-aastaselt oli tal juba [[koraan]] peas. [[India]] [[matemaatika]]t õppis ta india päritolu aedviljamüüjalt.
Teismelisena oli [[Aristoteles]]e "[[Metafüüsika (Aristoteles)|Metafüüsika]]" seevastu tema jaoks raske: ta õppis selle pähe, kuid aru sai sellest alles pärast [[al-Farabi]] [[kommentaar]]ide lugemist.
16. rida:
Ta valdas lisaks [[pärsia keel]]ele ka [[araabia keel]]t, kuid näiteks [[türgi keel]]t ei osanud.
==Teosed==
Ta on rohkem kui 450 kirjutise autor, millest umbes 240 on säilinud. Säilinud töödest on 150 filosoofiast ja 40 arstiteadusest.<ref>O'Connor, John J.; Robertson, Edmund F., "Avicenna", MacTutor History of Mathematics archive, University of St Andrews.</ref> Tema "[[Arstiteaduse kaanon]]" oli sajandeid [[Idamaad]]el ja [[Euroopa]]s üks kõige tuntumaid meditsiinikäsiraamatuid <ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 1. kd., lk. 284-285</ref>. Ta koostas 18-köitelise filosoofilis-loodusteadusliku entsüklopeedilise teose "[[Tervekssaamise raamat]]" <ref name="Antiigileksikon"/>.
Ta sidus Aristotelese õpetust [[uusplatonism|uusplatooniliste]] ja [[müstitsism|müstiliste]] elementidega, kuid teisalt toetus [[materialism]]ile, eriti [[Mateeria|aine]] ja [[vorm]]i küsimuses.<ref name="Antiigileksikon"/>
24. rida ⟶ 25. rida:
Tema vaated mõjutasid Euroopa [[ketser]]likke liikumisini. [[Albertus Magnus]] ja [[Thomas Aquinost]] nõustusid temaga [[universaalid]]e tüli küsimuses, kuid taunisid ägedalt tema vaadete materialistlikke suundumusi, sealhulgas [[keha ülestõusmine|keha ülestõusmise]] eitamist.<ref name="Antiigileksikon"/>
Tema tööd arstiteaduses olid peaaegu viis sajandit paljudes Euroopa ülikoolides tähtsaimad meditsiinilised kirjutised.<ref>[https://web.archive.org/web/20081007070250/http://hcs.osu.edu:80/hort/history/023.html "Avicenna 980–1037"]. Hcs.osu.edu. Archived from the original on October 7, 2008. </ref> Arstiteaduslikes kirjutistes tugines Antiik-Kreeka teadlasele [[Galenos]]ele ja Aristotelese metafüüsikale, mõju avaldas ka traditsiooniline Pärsia ja Araabia mõtteviis.
===
{{Viited}}▼
* Ibn Sina, Luulet, tõlkinud ja järelmärkus: [[Haljand Udam]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1980]], nr 10, lk 1410–13; [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=112980 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]
* Avicenna, "Mis on hinge tervis?" (fragmendid traktaadist "Firuznoom"; traktaat on esitatud dialoogina iseendaga). Eestindanud [[Peeli Mikelsaar]] – [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] [[1988]], nr 6, lk 12–13
* [[Ibn Tufail]], "Elav Ärganu poeg" (filosoofiline jutustus), araabia keelest tõlkinud ja järelsõna: Haljand Udam, [[Olion]], Tallinn [[1992]], 148 lk; ISBN 5460002192; raamat sisaldab lisana Ibn Sina tekstid "Kiri Elava Ärganu pojast" ning "Salaman ja Ibsal"
== Viited ==
▲{{Viited}}
== Kirjandus ==
| |||