Vladimir Kappel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud kirjaviga Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
|||
5. rida:
Vladimir Oskarovitš Kappel sündis Tula (teiste allikate järgi Peterburi) kubermangus aadliperekonnas, tema isa Oskar Kappel oli arvatavalt pärit [[Kaunase kubermang]]ust Rootsi väljarändajate seast ning sai Vene armees ohvitseriks. Ema oli kindralmajori tütar Jelena Petrovna Postolskaja. Noormees õppis 2. kadetikorpuses ja mainekas Nikolai ratsaväekoolis. Pärast selle lõpetamist abiellus ta [[1903]]. aastal tegeliku riiginõuniku tütre Olga Strohlmaniga. Laulatus toimus vastu pruudi isa tahtmist poolsalaja väikses maakirikus. [[1910]] astus polguadjutant Kappel [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse ja saavutas [[1913]] kõrgeima järgu. Esimese maailmasõja algul saadeti Kappel ohvitserikooli, hiljem teenis mitmes ratsadiviisis ja erinevatel rinnetel. Sõja lõpuks oli Kappel alampolkovniku aukraadis Looderinde staabiülema asetäitja.
Oktoobripöörde järel [[1918]]. aasta suvel läks Kappel Volgamaal üle [[esseerid]]e leeri ja hakkas formeerima Volgamaa Rahvaarmeed. Oli veendunud [[monarhist]] ja nõus võitlema [[bolševik]]e vastu ükskõik millise lipu all. Sama aasta augustis võttis ta [[Kaasan]]is enda valdusesse Venemaa riikliku väärismetallivaru. [[1918]]. aasta lõpul kukutas admiral [[Aleksandr Koltšak |Koltšak]] [[Omsk]]is võimult esseerid ning Kappel läks Koltšaki kui Venemaa ülemvalitseja teenistusse. Kindralina sõdis ta Tomskis, Krasnojarskis ja Irkutskis ülestõusnud garnisonidega. [[1919]]. aasta algul määras Koltšak Kappeli 1. Volga armeekorpuse komandöriks. Sama aasta sügisel murti rinne läbi ning Kappel suutis vaevu päästa oma üksused ümberpiiramisest. 3. detsembril [[1919]] sai Kappelist Idarinde vägede ülemjuhataja. Pärast seda, kui prantslased ja tšehhid Koltšaki punastele välja andsid, algas kappellaste (''каппелевцы'') ohvriterohke taganemistee Baikali suunas 35-kraadises pakases läbi taiga mööda [[Kani jõgi|Kani jõge]]. Pärast lahvandusse kukkumist jalad külmetanud Kappelil algas gangreen, tema
Kindral Kappel suri 26. jaanuaril [[1920]] [[Irkutsk]]i lähedal. Ta maeti ajutiselt [[Tšita]]s, kuid taganedes viidi kirst Hiinasse kaasa. Kappeli armee jäänused ühinesid ataman Semjonovi omadega; vähesed pääsesid [[Mongoolia]]sse "verise paruni" [[Roman Ungern von Sternberg|von Ungern]]i juurde ja sealt pärast viimase lüüasaamist Kasahstani. Enamik kappellasi jäi Hiinasse, sealt valgusid nad Läände või vahistati pärast Mao võimuletulekut ja anti Nõukogude Liidule välja. Kappeli põrm toodi [[2006]]. aastal ära [[Hiina]]st ja maeti 2007 sõjaväeliste auavaldustega Moskvas [[Donskoi kalmistu]]le kindral [[Anton Denikin|Denikini]] kõrvale.
== Kappel ja Eesti ==
|