Redaktsioon: 29. detsember 2015, kell 10:03 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Germaanlaste sissetungid, Merovingid ja Karolingid (5.–9. sajand) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. detsember 2015, kell 10:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
38. rida: [[Pilt:Mont ventoux from mirabel.jpg\|pisi\|Vaade Mont Ventoux' mäele [[Mirabel-aux-Baronnies]]'ist]] Väljaspool Mereäärseid Alpe on [[Mont Ventoux]] (oksitaani: Ventor klassikalise normi järgi või Ventour Mistrali normi järgi) (1909 m) kõrgeim tipp Provence'is. See paikneb Vaucluse'is, umbes 20 km Carpentras'ist kirdes. Põhjas külgneb mägi Drôme departemanguga. Selle hüüdnimed on "Provence'i hiiglane" või "Kiilaspäine mägi". Kuigi see on geoloogiliselt [[Alpid]]e osa, peetakse seda sageli sellest eraldi asuvaks, kuna läheduses puuduvad ~~sarnase~~sellise kõrgusega mäed. See seisab üksi [[Luberon]]i ahelikust läänes ja oma eelmäestikust [[Dentelles de Montmirail]]ist vahetult idas. Mäe tipp on paljas lubjakivi ilma taimestiku või puudeta. Valge lubjakivi mäe paljal tipul jätab kaugelt mulje, et see on aastaringselt lumega kaetud (lumikate kestab tegelikult detsembrist aprillini). [[Pilt:Alpilles landscape.jpg\|pisi\|[[Alpilles]]i maastik Le Destet' lähistel]] 375. rida: 5. sajandi teise poole alguses, kui Rooma võim hääbus, sisenesid Provence'i järjestikused germaani hõimude lained, algul [[läänegoodid]] (480), siis [[idagoodid]], siis [[burgundid]], lõpuks [[frangid]] 6. sajandil. [[Araablased\|Araablastest]] sissetungijad ja [[Berberid\|berberi]] piraadid tulid Põhja-Aafrikast Provence'i rannikule 7. sajandi algul. Kaootilise perioodi kestel valitsesid Provence'i Frangi kuningad [[Merovingid]]e dünastiast, siis [[Karolingid]]est kuningad, Karl Martelli järglased; ning oli siis [[Karl Suur]]e impeeriumi osa (742–814). Aastal 855, kui Kesk-Frangi kuningas (843–855) [[Lothar I (Frangi keiser)\|Lothar I]] oli [[Prümi klooster\|Prümi kloostris]] oma surivoodil, jagas ta kuningriigi [[Prümi leping]]uga oma kolme poja vahel. Vanimale, [[Ludwig II (Frangi keiser)\|Ludwig II]]-le [[Itaalia kuningas\|Itaalia kuninga]] (844–875) tiitel, koos [[Frangi keiser\|Frangi keisri]] tiitliga, aastast 855–875. Noorimale, veel alaealisele [[Karl (Provence)\|Karl]]ile läks Provence. Keskmisele ja isa nimekaimule, [[Lothar II (Lotring)\|Lothar]]ile läks ülejäänud territoorium Provence'ist põhjas, [[Lotharingia]] kuningriik. Aastal 879, pärast Karolingist valitseja [[Charles II Paljaspea]] surma, eraldus tema õemees [[Boso (Provence)\|Boso]] [[Ludwig Noorem\|Louis III]] Karolingide kuningriigist ja valiti Provence'i sõltumatu riigi esimeseks valitsejaks. 383. rida: [[Pilt:Provence Arms.png\|pisi\|[[Ramon Berenguer III, Barcelona krahv\|Ramon Berenguer III]] ja tema järglaste vapp; valitsesid Provence'i krahvidena aastatel 1112–1246]] [[Pilt:Blason province fr Provence.svg\|pisi\|[[Valois-Anjou]] dünastiast Provence'i krahvide vapp, kes valitsesid Provence'i aastast 1246 kuni selle saamiseni Prantsusmaa osaks aastal 1486]] ~~Kolm erinevat krahvidünastiat~~Keskajal valitses Provence'i ~~keskajal~~kolm krahvidünastiat janing Provence muutus auhinnaks keerukas rivaliteedis [[Katalaanid\|katalaani]] [[Barcelona krahvkond\|Barcelona]] [[Barcelona krahv\|valitsejate]], [[Burgundia kuningriik#Burgundia kuningate loend\|Burgundia kuningate]], [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] valitsejate ja [[Keskaegne Prantsusmaa#Kapetingid\|Prantsusmaa]] [[Valois-Anjou\|Anjou]] kuningate vahel. '''[[Bosoniidid]]''' (879–1112) olid esimese Provence'i kuninga [[Boso]] järeltulijad. Tema poeg, [[Alam-Burgundia]] kuningas ja [[901]]. aastast [[Frangi keiser]] [[Louis III Pime]] (890–928), kaotas nägemise, püüdes võita Itaalia trooni ja takistada [[Itaalia kuningas\|Itaalia kuninga]] [[Berengar Frioolist\|Berengaril]] kontrolli saavutamist [[Apenniini poolsaar]]el, misjärel sai tema nõbu [[Hugues (Arles)\|Hugues]] (suri aastal 947) Provence'i hertsogiks ja Vienne'i krahviks. Hugues viis Provence'i pealinna Vienne'ist Arles'i ja tegi Provence'i [[Ülem-Burgundia]] kuninga [[Rudolf II (Burgundia)\|Rudolf II]] lääniks. Aastal 933 loovutas Rudolf lõpuks kõik nõuded [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaaliale]] Hugues kasuks ja sai vastutasuks [[Alam-Burgundia]] kuningriigi, taasühendades seega kaks territooriumi [[Arelaat]]i. 422. rida: [[Pilt:Vernet-toulon-1.jpg\|pisi\|Touloni sadama vaade umbes aastal 1750, [[Claude Joseph Vernet]]]] Poolsõltumatu Provence'i parlament Aix's ja mõned Provence'i linnad, eriti Marseille, jätkasid mässu Bourbonide kuninga võimu vastu. Pärast ülestõuse aastatel ~~1630–31~~1630–1631 ja 1648–1652 ehitas noor kuningas [[Louis XIV]] sadama sissepääsu juurde kaks suurt kindlust linna rahutu elanikkonna kontrollimiseks. 16. sajandi alguses alustas [[kardinal Richelieu]] Toulon'is mereväe arsenali ja dokkide ehitamist, et luua baas uuele Prantsuse Vahemere laevastikule. Baasi laiendas oluliselt Louis XIV minister [[Jean-Baptiste Colbert]], kes tellis sõjaväe peainsenerilt [[Sébastien Le Prestre de Vauban\|Vauban]]ilt ka kindlustuste tugevdamise ümber linna. 466. rida: Pärast Prantsusmaa kaotust Saksamaale juunis 1940 jagati Prantsusmaa okupeeritud tsooniks ja vabaks tsooniks, Provence jäi vabasse tsooni. Osa Ida-Provence'ist okupeeriti Itaalia poolt. Kollaboratsionism ja passiivne vastupanu andsid järk-järgult teed palju aktiivsemale vastupanule, eriti pärast natsi-Saksamaa tungimist Nõukogude Liitu juunis 1941, ja kommunistlik partei muutus vastupanus aktiivseks. Vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa juhi [[Charles de Gaulle]] saadik [[Jean Moulin]] visati 2. jaanuaril 1942 langevarjuga [[Eygalières]]'i [[Bouches-du-Rhône]]'is, et ühendada erinevad vastupanuliikumised kogu Prantsusmaal sakslaste vastu. Novembris 1942, pärast ~~Liitlaste~~liitlaste randumist Põhja-Aafrikas ([[operatsioon "Tõrvik"]]), okupeerisid sakslased kogu Provence'i ([[operatsioon "Attila"]]) ja suundusid siis Touloni ([[operatsioon "Anton"]]). Prantsuse merevägi Toulonis saboteeris oma laevad, et need ei langeks sakslaste kätte. [[Pilt:Seconde-guerre-mondiale-dragoon-cavalaire-15aout1944.jpg\|pisi\|Ameeriklaste [[3. jalaväediviis (USA)\|3. jalaväediviis]] randumas [[Cavalaire-sur-Mer]]'is]] 472. rida: Sakslased hakkasid süstemaatiliselt kokku ajama Prantsuse juute ja põgenikke Nice'ist ja Marseille'st. Mitmed tuhanded viidi koonduslaagritesse, ja vähesed elasid selle üle. Suur ala ümber Marseille sadama tühjendati elanikest ja mineeriti, et see ei oleks vastupanu baasiks. Sellest hoolimata muutus vastupanu tugevamaks; saksameelse miilitsa juht Marseille's mõrvati aprillis 1943. 15. augustil 1944, kaks kuud pärast ~~Liitlaste~~liitlaste randumist Normandias ([[operatsioon "Overlord"]]), randus [[Ühendriikide 7. armee]] kindral [[Alexander Patch]]i juhtimisel koos [[Vaba Prantsusmaa]] korpusega kindral [[Jean de Lattre de Tassigny]] juhtimisel Var'i rannikul [[Saint-Raphaël (Var)\|Saint-Raphaël]]i ja [[Cavalaire-sur-Mer\|Cavalaire]]'i vahel ([[operatsioon "Dragoon"]]). Ameerika väed liikusid põhja poole [[Manosque]]'i, [[Sisteron]]i ja [[Gap (Hautes-Alpes)\|Gap]]i suunas, samas Prantsuse 1. soomusdiviis kindral Vigieri juhtimisel vabastas Brignoles'i, Saloni, Arles'i ja Avignoni. Sakslased pidasid Toulonis vastu 27. augustini ja Marseille vabastati 25. augustil. Pärast sõja lõppu oli Provence silmitsi tohutu ülesandega parandada ja üles ehitada eriti sõja aja hävitatud sadamad ja raudteed. Osana sellest jõupingutusest ehitati Marseille's aastatel 1947–52 esimene moodne raudbetoonist kortermaja, [[Le Corbusier]] ''[[Unité d'Habitation]]''. Aastal 1962 võttis Provence vastu suure hulga Prantsuse kodanikke, kes lahkusid Alžeeriast pärast selle iseseisvumist. Sellest ajast alates elab suur Põhja-Aafrika kogukond suurte linnade, eriti Marseille ja Touloni sees ja ümber.

Provence: erinevus redaktsioonide vahel