Tüüringi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Voorits (arutelu | kaastöö)
P võibolla > võib-olla
Resümee puudub
62. rida:
}}
 
'''Tüüringi hertsogkond''' oli idapoolseim [[Mark (territoorium)|piirimark]] [[Merovingid]]e [[Frangi riik|Frangi kuningriigi]] [[Austraasia]] kuningriigisosas, mille rajas [[Dagobert I]] pärast oma kaotust [[Samo]] slaavi konföderatsioonile [[Wogastisburgi lahing]]us aastal 631/2. See taasloodi [[Karolingide impeerium]]is ja selle hertsogid nimetas [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|kuningas]], kuni see aastal 908 [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]]sse sulandus.
 
Esimene [[Tüüringi]] hertsog (''dux'') oli [[Radulf (Tüüringi)|Radulf]]. Kroonik [[Fredegar]]i järgi tegid tema võidud aastal 641/2 ta uhkeks ning ta asus liitu Samoga ja mässas Dagoberti järglase, [[Sigibert III]] vastu, minnes isegi nii kaugele, et kuulutas end Tüüringi kuningaks (''rex''). Kohalik hertsogidünastia Hedeniidid toetas misjonitegevust hertsogkonnas, kuid näib, et kaotas oma haarde Tüüringis pärast [[Pippiniidid]]e tõusu 8. sajandi algul. Konflikt [[Karl Martell]]iga umbes aastatel 717–19 tegi autonoomiale lõpu.
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|thumb|300px|Frangi riigi alad (481-814) koos ajalooliste territooriumide [[Austraasia]], [[Neustria]], [[Burgundia ajalugu|Burgundia]], [[Alemannia]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]]ga]]
 
Aastal 849 organiseeriti Tüüringi idaosast ''[[limes Sorabicus]]'', või Sorbi mark, ja anti see hertsog [[Thakulf (Tüüringi)|Thakulf]]i võimu alla. ''[[Annales Fuldenses]]'' järgi oli tema tiitel ''dux Sorabici limitis'', "Sorbi piiriala hertsog", kuid tema ja ta järglased olid üldiselt tuntud kui ''duces Thuringorum'', "tüüringite hertsogid", kuna nad asusid taastama võimu vana hertsogkonna üle. Pärast Thakulfi surma aastal 873 tõusid [[sorbid]] üles ja tema järglaseks sai tema poeg [[Radulf II (Tüüringi)|Radulf]]. Aastal 880 asendas [[Ludwig Noorem|kuningas Ludwig]] Radulfi [[Poppo (Tüüringi)|Poppo]]ga, võib-olla oli sugulane. Poppo algatas aastal 882 sõja Saksimaaga ning aastal 883 võitlesid tema ja tema vend [[Egino (Tüüringi)|Egino]] kodusõjas kontrolli pärast Tüüringi üle, milles viimane oli edukas. Egino suri aastal 886 ja Poppo taastas võimu. Aastal 892 asendas [[Arnulf (Frangi keiser)|kuningas Arnulf]] Poppo [[Konrad (Tüüringi)|Konrad]]iga. See oli kuninga poolt eestkosteakt Konradi perekonnale, [[Konradiinid]]ele, kes olid varsti vaenus Poppoga, [[Babenbergid]]e eestkostealusega. Kuid Konradi valitsemine oli lühike, võib-olla kohaliku toetuse puudumise pärast. Ta asendati [[Burchard (Tüüringi)|Burchard]]iga, kelle tiitel aastal 903 oli ''marchio Thuringionum'', "tüüringite markkrahv". Burchard pidi kaitsma Tüüringit [[Ungarlased|madjarite]] rünnakute eest ning võideti ja tapeti lahingus 3. augustil 908, koos endise hertsogi Eginoga. Ta oli viimane ülestähendatud Tüüringi hertsog. Hertsogkond oli väikseim niinimetatud "[[Hõimuhertsogkonnad|noorematest hõimuhertsogkondadest]]" ja neelati pärast Burchardi surma Saksimaasse. Tüüringid jäid eraldi rahvaks ja keskajal organiseeriti nende maa [[Tüüringi maakrahvkond|maakrahvkonnaks]].