Itaalia kuningriik (keskaegne): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
65. rida:
Langobardide kuningriik osutus palju stabiilsemaks kui selle [[Idagootide kuningriik|idagootide]] eelkäija, kuid aastal 774 vallutati see [[paavst]]i kaitsmise ettekäändel [[Frangid|frankide]] poolt [[Karl Suur]]e juhtimisel. Frangid hoidsid Itaalia-Langobardi valdused endi omast eraldi, kuid kuningriik jagas kõiges [[Karolingide impeerium]]i eraldumisi, jagunemisi, kodusõdu ja päriluskriise kuni 9. sajandi lõpuks oli Itaalia kuningriik iseseisev, kuid detsentraliseeritud riik.
 
Aastal 951 sai Itaalia troonile Saksa kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]. Kahe trooni [[personaalunioon]] ning Otto kroonimine [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] [[Rooma Peetri kirik]]us aastal 962 moodustas Saksa-Rooma riigi baasi. Keskvalitsus Itaalias kadus [[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajal]] kiiresti, kuid kuningriigi idee teostus. [[Renessanss|Renessans]]i ajal oli see veidi enam kui õiguslik ettekujutis, kuid see kestis ''in titulo'' kuni keisririigi lõpetamiseni aastal 1806, mis ajaks oli [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]] rajanud oma ''[[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Regno d'Italia]]'', arvestamattaarvestamata keskaegset kummitust.
 
== Eelajalugu: Langobardide kuningriik ==