Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[File:NarvisusteemEK.png|thumb|550px|Inimese närvisüsteem.]]▼
'''Närvisüsteem''' ([[ladina keel|ladina]] k. ''systema nervosum'') on [[elundkond]], mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi [[Käitumine|käitumist]] ning koordineerida füsioloogiat <ref>Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref>. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi [[siseelund|siseelundites]], [[lihas|lihastes]], [[veresoon|veresoontes]], [[süda|südames]] ning mujal organismis paiknevate retseptorite. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi [[Lihas|lihastele]] ja [[Näärmed|näärmetele]].
28. rida ⟶ 27. rida:
== Võrdlev anatoomia ja närvisüsteemide evolutsioon ==
[[
Närvisüsteem esineb suuremal osal hulkraksetel loomaliikidel, kuid selle keerukus võib liigiti olla väga erinev. Närvisüsteemid võivad koosneda kõigest mõnesajast närvirakust (näiteks ümarussid), kuid närvirakkude hulk võib küündida kuni saja miljardi närvirakuni (inimene). Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomariigi hõimkonnal, nagu käsnadel, plaatloomadel ja mesozoal. Lihtsaimaks närvisüsteemi vormiks on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetrilistel loomadel (Kiireliste põhikond) nagu kammloomad ja ainuõõssed. Ülejäänud loomaliikidel on närvisüsteem tsentraliseeritum, kus närvirakud moodustavad keskse aju ja selgmise või kõhtmise närvisamba ning nendest lähtuvad närvijuhteteed <ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref>.
Närvirakud tekkisid evolutsioonikäigus esmakordselt [[Ediacara]] aegkonnas elanud ussilaadsetel organismidel orienteeruvalt 550–600 miljonit aastat tagasi.
46. rida ⟶ 45. rida:
Valdav enamus tänapäeval elavatest loomaliikidest, sealhulgas ka inimene, kuuluvad kahekülgsete hulka.
==== Lülijalgsete närvisüsteem
Lülijalgsetel (ld. k. ''Arthropoda'') (näiteks putukad ja vähilaadsed koorikloomad)
==== Selgroogsete närvisüsteem ====
55. rida:
===== Inimese närvisüsteem =====
Inimese kesknärvisüsteem koosneb pea ja seljaajust. Inimese perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist [[kraniaalnärvid]]est ja 31 paarist [[seljaajunärvid]]est.
61. rida ⟶ 64. rida:
== Närvisüsteemi areng ==
Närvisüsteem areneb ektodermaalsest lootelehest.
| |||