Radar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
2. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Radar antenna.jpg|thumb|ARPA radar [[Kwajalein]]i atollil.]]
[[Pilt:Linnuradarid linnutee rändureid seiramas.jpg|pisi|Radareid kasutatakse ka näiteks lindude [[ränne|rände]] uurimiseks, kus need võimaldavad jälgimistegevust ka öösel. Kaasaegsad lindude jälgimise radarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad koguda teavet lindude rändeaktiivsuse, selle [[fenoloogia]], lennukõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Radarseirega on leidnud kinnitust asjaolu, et lindude öine ränne on aktiivseim tähistaevaga ning on selgunud ka, et ligikaudu pool kogurändest leiab aset öötundidel. Pildil olevate radaritega seiratakse lindude rännet [[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi]] välibaasis [[Kihnu]]s, [[Eesti Energia]] AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid [[tuuleenergeetika]] arendamiseks.]]
'''Radar''' (varem ka '''RADAR'''; [[inglise keel]]es '''''ra'''dio '''d'''etection '''a'''nd '''r'''anging'', (raadiojälgimine ja kauguse määramine) on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk '''raadiolokaator''', mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis. Raadiolokaatorit kasutatakse ruumis või veepinnal asuvate objektide avastamiseks ning nende kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumise suuna määramiseks.
 
42. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti Õhuvägi|Eesti Õhuvägede]] [[Kellavere radarikeskus]], [[Lääne-Virumaa]]l, [[Kellavere]]s<ref>[http://www.epl.ee/?artikkel=233638 Kellaveres avati õhuruumi seire radar]; Eesti Päevaleht, 21. aprill 2003</ref>, mille radar võimaldab näha liikuvat objekti 450 km raadiuses ja 30 km kõrgusele ning määrata selle kõrguse, kauguse ja suuna.
*NSV Liidu relvajõudude [[Irbe raadiolokaator]] [[Läti]]s [[Ventspils]]i ja [[Irbene sõjaväelinnak]]u lähedal. [[Kosmoseluure]]punktis asusid [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e 6. Valitsuse (s/o 51429) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[signaalluure]]le alluvad sõjaväeosad (s/o 93364). 649. üksik kosmilise ruumi raadiokiirguse luurepunkt (''649-го отдельныи пункт разведки радиоизлучений космического пространства'') moodustati 1967. aastal, objektile ehitati kolm [[paraboolanatenn|paraboolantenn]]i ning seda teenindava personali ja perekonnaliikmete (20 000 inimest) majutamiseks 2 elumaja, algkool, lasteaed, kasarmud, staabihoone, võõrastemaja ja klubi. Luurepunktis asusid 3 statsionaarset vastuvõtukompleksi ja 1 mobiilne vastuvõtukompleks.
** 1. tingnimetus "Uraan" paraboolantenni [[diameeter]] 8 m (valmis 1969. aastal ja asus 5-korruselise tehnilise korpuse ehitise kohal);
** 2. tingnimetus "Saturn" (diameetriga 16 m, asus tehnilisest tsoonist vasakul);
** 3. tingnimetus "Jupiter" (diameeter 32 m, kõrgus 49 m, ehitati 1971. aastal, asus tehnilistest tsoonist lõunasuunas). Saturni ja Jupiteri keskused olid omavahel ühendatud maa-aluse käiguga, milles olid ka neid ühendavad side- ja toitekaablid.
4. [[1986]]. aastal lisandus kompleksi ka mobiilne keskus #nr 4, mis tänu arenenud tehnilistele võimalustele ei vajanud enam nii suurt signaalide vastuvõtuantenni. Luurepunkt suleti 1. oktoobril 1994 pärast Venemaa vägede lõplikku väljaviimist Läti territooriumilt.
*[[Skrunda]] [[Skrunda radarikeskus|radarikeskus]]
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Suursaar]]el asub 2007. aastal<ref>[http://www.postimees.ee/051007/esileht/valisuudised/287438.php Venemaa plaanib Soome lahte Suursaarele radarijaama], Postimees, 4.10.2007</ref> loodud eelhoiatussüsteemide keskus, mis asub 55 kilomeetri kaugusel Eestist ja Soomest 40 kilomeetri kaugusel. Radari- ja elektroniliseelektroonilise luure keskuses on nii [[õhuruumiseire]]radarid, millega saab jälgida ka [[NATO]] lennukite tegevust, kui ka [[mereseire]]radarid ja [[signaalluure]]vahendid, millega saab pealt kuulata ka [[Eesti]] ja [[Soome]] [[telefoniside]]t ja [[mobiiltelefon]]ivõrke<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/491272 Venemaa jälgib radaritega Suursaarel nii Eesti õhuruumi kui ka liiklust Soome lahel ja lahe kohal], Eesti Päevaleht, 23. veebruar 2010</ref>, samuti vahelt haarata tehiskaaslase [[Inmarsat]] 4 F-2 sidevahetust.
*[[Venemaa Föderatsioon]]i [[Kaliningradi oblast]]is asuv radarijaam "[[Voronež-DM]]"<ref>[http://www.ng.ru/nvo/news/2011/07/04/1309787399.html Начала функционировать радиолокационная станция под Калининградом], Независимая газета, 4.07. 2011</ref>